Ma ei ole kunagi arvanud, et noored Eestis või mujal päriselt hukas on ja seepärast ei tulnud ma vanema inimesena ka arutelu kuulama suurte eelarvamustega. Noortele teevad muret samasugused teemad, nad lihtsalt räägivad neist teistel viisidel.

See tähendab, et kuigi arutelu ehk ei läinud probleemide ega ka lahendustega päris süvitsi, oli hea kuulata, et probleemi mitmekülgsust mõistetakse, seda ka võimalike lahenduste poole pealt. Olgugi see täpselt nii lihtsasti sõnastatud, et ökotoit ei maitse samaväärselt hästi nagu n-ö tavatoit või üks-kaks lisaeurot hinnas tundub eesliite „öko“ eest toidukaupade puhul jabur.

Mõned märksõnad – teise ringi poed, pakendivabad kauplused, prügisorteerimine, loodussäästulikumad tootmisviisid. Võiks öelda, et noortel on teada, kuidas see keskkonnahoidmine käib ja käima peaks. Sellegipoolest, palju kõlas loosungipõhiseid lahendusi, mida tõtt-öelda kuuleb sageli ka täiskasvanud ökomeelsete inimeste suust, kes jäävadki oma lähenemises trendipõhisele tasandile.

Ses mõttes saab moderaatori tehtud märkusega selle kohta, et meedias ei räägita taaskasutamisest jm keskkonnasäästlikust tegemisest piisavalt, nõustuda. Ei räägita lihtsalt piisavalt põhjalikult ja need noored, kes olid lastearutelude alale kokku tulnud, tegelikult ka näitasid seda. Noored võivad küll teada seda, milline on tarbimiskultuuri kontekstis keskkonnasäästliku kodaniku tunnuskäitumine, aga tegelikult näikse, et põhjalikumat aruandmist enesele on vähe(m).

Miks nii? Sest arutelu algas teise ringi, second hand kaupluste teemal, mis jõudis paratamatult argumentideni, kuidas H&M-ist ostetud riietega võib ka iga teine sulle tänaval vastu tulla, aga kaltsukatest leiad unikaalseid asju, mida kellelgi teisel tõenäoliselt riidekapis ei ole. See pole päris see.

Kuivõrd arutelu pidanud noori võib pidada piisavalt juba eneseteadlikeks ja realistlikeks – kas või seetõttu, et nad oli julged teiste aladega võrdväärset paneeli pidama ühiskondlikult olulisel teemal – loodan, et järgmine samm sellest on probleemi põhjalikum mõtestamine, kus noored oskavad muu hulgas ka kritiseerida ühe või teise ökoliikumise ja -käitumise tegeliku kasu.