Tuntuim platvorm, mida kavandatav seadusemuudatus puudutab on Youtube, kuhu inimesed panevad üles muusikat ja muud loomingut, mille autorlusega neil endal sageli mingit pistmist ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Youtube tuvastab tehnoloogiliste abivahenditega autorluse ja maksab ka autoritasusid, aga Eestis jäävad need alla viie protsendi reklaamikäibest. Sel nädalal Brüsselis koos olnud autorite ühendused tahavad enamat.

"Küsimus on lihtsalt selles, et see tasu, mis makstakse, on lihtsalt ebaõiglaselt väike," rääkis Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus.

Autoriõiguse reform võib tuua kaasa selle, et seadusesse on selgelt sisse kirjutatud kohustus autorlus tuvastada, vastutada tasu eest ja anda autoritele ülevaade, kui palju nende loomingut on vaadatud-kuulatud ja kui palju on selle pealt läbi reklaami teenitud - seega selgem vastutus ja suurem läbipaistvus.

"Omal ajal me käsitlesime neid nagu telefonifirmasid neutraalsetena, sest neil ei ole midagi pistmist üleslaadimisega ja seetõttu ei pea nad selle eest ka maksma. Dekaad hiljem on selge, et tegemist on suurimate firmadega maailmas, nad on teeninud varanduse ja tundub, et algne käsitlus ei olnud õige," tõdes Euroopa Parlamendi kristlike demokraatide fraktsiooni liige Christian Ehler.

"Läbirääkimiste positsioonid peaksid olema võrdsemad kui nad praegu on. Kui üks on väga tugev ja teistel seda läbirääkimise positsiooni eriti ei olegi, siis on see võta või jäta olukord ja loomulikult muusikud ei pea sellega leppima," rääkis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas ei ole kindel, et see on hea lahendus.

"Kui pannakse monitoorimise kohustus platvormidele, siis platvormid hakkavad oma riske vähendama, ei luba mingit sisu üles laadida. See tähendab, et meil on vähem sisu ja võidavad jällegi suured," arvas Kallas.

Milliseks direktiiv kujuneb, selgub eelseisvates parlamendiaruteludes.