Valimisnõunikud | Pedaste: õpilaste vajaduspõhine eristamine pole õige tee ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kas Tartu hariduselu suurim probleem on viimastel kümnenditel korrast ära lastud kooli- ja lasteaiahooned või peaks raha panustama hariduse sisu edendamisse. Millised on veel valikuvõimalused Tartu hariduselus. Tänases Valimisnõunike rubriigis annavad nõu Tartu ülikooli professorid Toivo Maimets ja Margus Pedaste.

Pedaste nendib, et Tartu probleemid on sarnased üleriiklikele muredele. “Kui me oleme haridusteadlastega lahanud, millised on kõige esmased probleemid, siis võib öelda, et neid on kaks - nüüdisaegsete õpilahenduste rakendamine ja kaasava hariduse mudeli puudumine,” selgitab Pedaste. Tema sõnul peab rohkem mõtlema õppesisu ehk õppemeetodite valiku peale ja vaatama, kui palju toetab kooli sotsiaalne keskkond õpiväljundite saavutamist.

Pärast viie erakonna ja ühe valimisliidu programmiga tutvumist tõdeb Pedaste, et kõige rohkem kõnetab eelpool väljatoodud küsimusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja valimisliidu Tartu Heaks programm. “Nendes programmides on teemasse mindud suhteliselt sügavuti ja mitte selliste üldiste sõnumitega, et teeme kõik koostööd ja lubame, et ülikool teeb meiega paremini koostööd,” selgitab Pedaste.

Tartu ülikooli haridustehnoloog rõhutab, et Tartus ja Eestis laiemalt on vaja rohkem õpetajate täienduskoolitusi, mis võimaldab pedagoogidel uue situatsiooniga toime tulla. “Kui arvame, et Tartu on piisavalt suur ja me saame panna erivajadustega õpilased eraldi klassi, siis see ei ole õige tee,” leiab Pedaste.

Tema sõnul peab leidma viisi, kuidas tava- ja erivajadustega õpilased saaksid koos õppida. “Me peame leidma viisi, kuidas erineva taustaga õpilased saaksid koos õppida ja seeläbi üksteist tundma ja koos elama,” lisab haridusspetsialist.

Maimets: betoon pole haridusinvesteering

Tartu ülikooli õppejõud Toivo Maimets nendib, et kandidaatide valimislubadused pole tegelikult aastate jooksul väga muutunud. “Tüüpilised lubadused on eelkõige ehitada ja rohkem palka maksta. Need on üsna ühised lubadused, mida oleme juba aastaid-aastaid näinud,” tõdeb Maimets.

Ta lisab, et nüüd on hakanud erakonnad ja valimisliidud lisama lubadustele numbreid. “Kes lubab kümne aastaga, kes üheteist- või kaheteistaastaga kõik Tartu koolid korda teha,” selgitab Maimets. Samas leiab Maimets, et koolide remonti ei peaks võtma kui investeeringut haridusse, sest tegelikult on ehitamine omavalitsuse kinnisvara arendamine.

“Kas seal pärast on kool või mõni muu asutus sees, see tegelikult polegi nii oluline. Ma tahaks näha ikkagi seda raha, mis reaalselt hariduse arendamisse ja toetamisse läheb,” toonitab Maimets.

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: