Pedaste nendib, et Tartu probleemid on sarnased üleriiklikele muredele. “Kui me oleme haridusteadlastega lahanud, millised on kõige esmased probleemid, siis võib öelda, et neid on kaks - nüüdisaegsete õpilahenduste rakendamine ja kaasava hariduse mudeli puudumine,” selgitab Pedaste. Tema sõnul peab rohkem mõtlema õppesisu ehk õppemeetodite valiku peale ja vaatama, kui palju toetab kooli sotsiaalne keskkond õpiväljundite saavutamist.

Pärast viie erakonna ja ühe valimisliidu programmiga tutvumist tõdeb Pedaste, et kõige rohkem kõnetab eelpool väljatoodud küsimusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja valimisliidu Tartu Heaks programm. “Nendes programmides on teemasse mindud suhteliselt sügavuti ja mitte selliste üldiste sõnumitega, et teeme kõik koostööd ja lubame, et ülikool teeb meiega paremini koostööd,” selgitab Pedaste.

Tartu ülikooli haridustehnoloog rõhutab, et Tartus ja Eestis laiemalt on vaja rohkem õpetajate täienduskoolitusi, mis võimaldab pedagoogidel uue situatsiooniga toime tulla. “Kui arvame, et Tartu on piisavalt suur ja me saame panna erivajadustega õpilased eraldi klassi, siis see ei ole õige tee,” leiab Pedaste.

Tema sõnul peab leidma viisi, kuidas tava- ja erivajadustega õpilased saaksid koos õppida. “Me peame leidma viisi, kuidas erineva taustaga õpilased saaksid koos õppida ja seeläbi üksteist tundma ja koos elama,” lisab haridusspetsialist.

Maimets: betoon pole haridusinvesteering

Tartu ülikooli õppejõud Toivo Maimets nendib, et kandidaatide valimislubadused pole tegelikult aastate jooksul väga muutunud. “Tüüpilised lubadused on eelkõige ehitada ja rohkem palka maksta. Need on üsna ühised lubadused, mida oleme juba aastaid-aastaid näinud,” tõdeb Maimets.

Ta lisab, et nüüd on hakanud erakonnad ja valimisliidud lisama lubadustele numbreid. “Kes lubab kümne aastaga, kes üheteist- või kaheteistaastaga kõik Tartu koolid korda teha,” selgitab Maimets. Samas leiab Maimets, et koolide remonti ei peaks võtma kui investeeringut haridusse, sest tegelikult on ehitamine omavalitsuse kinnisvara arendamine.

“Kas seal pärast on kool või mõni muu asutus sees, see tegelikult polegi nii oluline. Ma tahaks näha ikkagi seda raha, mis reaalselt hariduse arendamisse ja toetamisse läheb,” toonitab Maimets.