Lähetatud töötajate direktiiviga seotud vastasseis on kestnud aastaid. Arutelu keerleb ümber töötajate, kelle tööandja lähetab nad teise riiki, et seal ajutiselt mõnd teenust pakkuda. Lähetatud töötajate eripära on see, et kuna nad töötavad kodumaise ettevõtte jaoks, siis tuleb neile palka maksta küll vähemalt sihtriigi töötasu alamäära järgi, kuid sotsiaalkindlustus ja maksud on kodumaised.

Probleemi keskmes on peamiselt Ida-Euroopast pärit töölised, kes käivad lääneriikides ajutiselt teenuseid osutamas. See tekitab peavalu Lääne-Euroopa riikidele, kes leiavad, et lähetatud töötajad solgivad tööturgu ja tekitavad sotsiaalse dumpingu, kuna nad toovad kohalikest madalama töötasuga, sotsiaalkindlustuse ja maksetega tööturu hinda alla ja võtavad töökohti ära. Seepärast on Prantsusmaa president Emmanuel Macron võtnud lähetatud töötajate eelnõu oma südameasjaks.

Sotsiaalne dumping

Idaeurooplaste mureks on ühest küljest kehvad töötingimused, kuid teisalt teenivad nad isegi lääneeurooplastest madalamat tasu saades rohkem, kui nad teeniksid oma koduriigis. "Ei ole mingisugune saladus, et on Euroopas paraku tekkinud praktikaid, kus selliste riiulifirmade kaudu lähetatakse suhteliselt fiktiivselt töötajaid teistesse riikidesse, selleks et tagada neile vähem sotsiaalset kaitset, maksta neile vähem palka," loetles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esmaspäeva hommikul ERRi raadiouudistele. "Sellega õõnestatakse kindlasti riikide erinevaid sotsiaalseid süsteeme, aga põhiliselt loomulikult ei kohelda erinevaid töötajaid võrdselt."

"Me oleme praegu ise lugenud Eesti lehtedest, kuidas ukrainlased on sattunud läbi Poola firmade täiesti seaduslikult, kasutades seda lähetatud töötajate direktiivi, meie ehitusmaastikule ja mis seal siis toimub, kuidas nendega ümber käiakse," tõi näite suursaadik Clyde Kull, Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht. See probleem on aga tema sõnul seotud pigem direktiivi rakendamise ja järelevalvega, mitte direktiivi sisu endaga.

Eesti ettevõtteid vaidlus Ossinovski kinnitusel oluliselt ei puuduta, kuivõrd Eesti pole väga suur lähetusriik. "Enamik meie lähetusi toimuvad ka sellistesse riikidesse, kus töötajate ebavõrdset kohtlemist või väärkohtlemist esineb suhteliselt vähe, mis tähendab, et need muudatused põhimõtteliselt ülemääraselt meie ettevõtteid konkreetselt ei puuduta praegusel hetkel, aga kindlasti annavad nad Eesti töötajatele seda enesekindlust, et lähetustes ka teistesse Euroopa riikidesse on nende õigused tagatud," ütles minister.

Segadus transpordis

Vaidlus lähetatud töötajate üle on kestnud mitu aastat. Kui vahepeal hakkasid riigid kokkuleppele jõudma, siis juunikuus, kaks nädalat enne töötajate direktiivi eelnõu kokkulepet nõukogus tuli Euroopa Komisjon välja maanteetranspordi eelnõuga. Seadusmuudatuse järgi võivad veoautojuhid osutada teenust väljaspool koduriiki ja teenida samas oma koduriigi palka kuni kolm päeva. Peale seda alluvad nad selle liikmesriigi seadustele, kus nad teenust osutavad.

Komisjoni ettepaneku peale pahandasid transpordiriigid nagu Hispaania, Rumeenia, Poola ja teised Visegradi riigid, kes sidusid maanteetransporti puudutava eelnõu lähetatud töötajate direktiiviga ning otsustasid viimase blokeerida. Eesti ongi püüdnud seda probleemi pool aastat lahendada.

Alguses keeldusid läänepoolsed liikmesriigid, s.t. Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Beneluxi maad tunnistamast, et maanteetranspordi eelnõu on üldse lähetatud töötajatega seotud, kuid olukord on kuude jooksul üha pingestunud. Kulli hinnangul said riigid umbes kuu aega tagasi aru, et mingis osas tuleb järeleandmisi teha.

Olukorra on muutnud keerulisemaks see, et Macron on pidanud Prantsusmaal hoidma ametiühingute suhtes tagasihoidlikku joont, et neid mitte ärritada. "Kui siin oleks mingi järeleandmine toimunud Prantsusmaa poolt, oleks see kohe tähendanud kiirteede kinnipanemist, mingisuguseid lõkkeid linnas, streike ja demonstratsioone – seda hoiti ajaliselt kogu aeg vaka all," selgitas suursaadik.

Teine suur vaidlusküsimus on lähetuse kestus, mis pole praegu kindlaks määratud. Komisjoni ettepaneku järgi võiks lähetus kehtida 24 kuud, peale mida langeb töötaja sihtriigi tööseaduste alla. Macron on aga nõudnud, et see kestus oleks 12 kuud, kusjuures mõned riigid soovivad suisa kuut kuud.

Prantslaste leebumine

Nüüd on aga prantslased teinud järeleandmise ja on nõus maanteetransporti puudutavas osas läbi rääkima. Üheks lahenduseks võib olla maanteetransporti puudutavate osade külmutamine, kuni lähetatud töötajate direktiivis jõutakse lahenduseni. Samas tunneb Ida-Euroopa end praegu teatud võimupositsioonil, niisiis soovivad nad endale eelnõu käigus võimalikult palju välja kaubelda.

Minister Ossinovski ütles esmaspäeval Luksemburgis, et liikmesriikidel on siiski soov kokku leppida ja suurem osa erimeelsustest on Eesti suutnud eesistujana viimastel kuudel ära lahendada.

Mõned olulised küsimused on veel jäänud, niisiis hoiavad asjaosalised tänase kohtumise tulemusi oodates hinge kinni.

Läbirääkimised on olnud Eestile eesistujana tohutu väljakutse ning kui ministrid esmaspäeval kokkuleppele jõuavad, võib seda pidada eesistumise suurimaks töövõiduks. Suursaadik Kull tõdes, et Euroopa lõhestatuse lahendamisel või suurendamisel on kindlasti oma hind. Ta tõi võrdluseks sarnase olukorra veebruarist, mil võeti vastu emissioonikaubanduse süsteemi kokkulepe.

"Seal oli suur lõhestatus ja praktiliselt saadi hääled kokku nii, et kümnest riigist sõideti üle - või vastu nende tahtmist võeti see vastu. Loomulikult, kui sa kümne riigi huvi ei arvesta, aga hääled kokku saad, siis see ei ole hea," tõdes Kull. "Ehk siis eesistuja ülesanne on saavutada selline kokkulepe, et üks pool ei saaks öelda, et ma olen saanud kõik ja teine ei ütleks, et ma olen kaotanud kõik. Ehk siis unhappiness'i ehk rahulolu tase tuleb viia mõlemalt poolt tasakaalu."

Sotsiaalne Euroopa

Nõukogu peab täna otsustama, kas anda heakskiit läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga. Parlament kiitis enda seisukoha juba eelmise nädalal raportiga heaks ning see peaks olema üsna sarnane nõukogu seisukohaga.

Lähetatud töötajate direktiiv on üks osa sotsiaalsema Euroopa tugevdamise ideest. Ossinovski märkis, et lähetatud töötajatega on tõstatunud laiem arutelu, et ehk peaks EL liikuma pikemas perspektiivis üleeuroopaliste sotsiaalkindlustuse miinimumnõueteni, kuid hetkel on see vaid arutelu tasemel.

"Eks mõnda aeg on aeg-ajalt kostnud seda, et me võiksime sotsiaalset Euroopat tugevdada, aga selle tagant on pigem paistnud protektsionistlik soov kaupade vaba liikumist piirata selle kaudu – kas siis bürokraatlike reeglite kaudu või muul viisil. Ja seda me loomulikult ei taha," lisas minister.