Intervjuu: lähetatud töötajate lõplikku kokkulepet püütakse märtsiks ({{commentsTotal}})

Video: Siim Lõvi/ERRFoto: Siim Lõvi/ERR

Läinud nädala lõpus külastas Eestit Euroopa Parlamendi raportöör Agnes Jongerius, kes esindab Parlamenti lähetatud töötajate direktiivi läbirääkimistel EL-i Nõukoguga. Jongerius ütles, et osapooled pingutavad selle nimel, et Euroopat lõhestanud küsimuses juba märtsis lõplikule kokkuleppele jõuda.

Sotsiaaldemokraat Jongerius rääkis peale Eesti huvigruppidega kohtumist ERRi uudisteportaalile, et kokkuleppele jõudmiseks on vaja leida lahendus veel viiele suurele küsimusele.

1. Kas allhangete korral peab peatöövõtja vastutama rahuldavate töötingimuste ees terves allhankeahelas?

2. Millised reeglid kehtestada transpordisektorile? Transpordisektor on lähetatud töötamise kontekstis eriline, kuna nende töö on oma olemuselt liikuv ja töötajad püsivad harva pikalt ühes riigis. Kui näiteks ehitustöötajaid lähetatakse keskmiselt kolmeks-neljaks kuuks, siis transporditöötaja võib läbida päevas viis-kuus-seitse riiki.

Maanteetransporditöötajatele soovitakse luua lex specialis ehk erireeglid, aga Jongeriuse sõnul pole veel kokkulepet, milline see eriõigus välja hakkab nägema.

3. Milline on direktiivi seaduslik alus? Europarlamendi raportöörid leiavad, et direktiiv peaks kuuluma EL-i aluslepingu kahe erineva osa alla, aga teised argumenteerivad, et see peaks kuuluma vaid siseturu regulatsiooni alla, mitte töötajaid kaitsva sotsiaalpoliitika punkti alla.

4. Kui kiirelt tuleks direktiiv liikmesriikides üle võtta ja rakendada? Tavaliselt on direktiivide vastuvõtmiseks kaks aastat, aga seekord tahtis Nõukogu kolm aastat ülevõtmiseks ja lisaks aasta rakendamiseks.

5. Kui kaua võib töötaja olla lähetuses, enne kui ta hakkab täielikult alluma sihtriigi tööseadusele? See oli üks suurimaid vaidlusi ka liikmesriikide vahel EL-i Nõukogus, kus lepiti pikkade arutelude tulemusel kokku 12 kuud, mida saab pikendada veel kuue kuu võrra. Parlament leiab, et see aeg peaks olema pikem: 24 kuud ja võib-olla veel võimalus lähetust pikendada.

Jongeriuse sõnul on keskmine lähetuse pikkus kolm-neli kuud, olgugi et see varieerub sektorite vahel. Enam kui aastapikkuseid lähetusi on praktikas haruharva, niisiis pole lähetuse pikkuse küsimus raportööri sõnul sisuliselt kuigi oluline vaidlus.

Seda mõtet võib laiendada lähetatud töötajate direktiivile laiemalt: poliitiliselt on see küsimus väga tundlik ja on lõhestanud liikmesriike juba aastaid. Kuid kui suure osakaalu ja mõjuga on lähetatud töötajad päriselt?



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: