Sven Sester tõdes, et Eesti on olnud lähetatud töötajate arutelu protsessis skeptiline ja näinud direktiivis pigem meie majanduse pärssimist. Eesistumine tõi tema sõnul Eestile täiendava pinge, kuna eesistuja ülesanne on kompromisse leida, mitte enda kui liikmesriigi huve võimendada.

"Meie konkurentsieelised tööturul palkade, tööjõu maksustamise ja sotsiaalsete hüvedega seonduvalt on rikaste Euroopa riikidega võrreldes pidevalt vähenenud, kuid endiselt siiski selgelt olemas," rääkis Sester.

"Kindlasti tähendab lähetatud töötajate direktiivi vastuvõtmine väiksema "SKP per cpita" (SKP elaniku kohta, toim.) riikide ettevõtetele oma töötajate lähetamisel kõrgema elatustasemega riikidesse täiendavaid kulusid ja see omakorda väiksemat konkurentsivõimet," viitas Sester võimalikule negatiivsele konkurentsiolukorrale Eesti jaoks.

Sester tõdes, et ettevõtetel, kes lähetavad töötajaid riikidesse, kus tasud ja sotsiaalsed hüved on kõrgemad kui Eestis, tuleb edaspidi arvestada suuremate kuludega. "Kuna Eesti on endistest Ida-Euroopa riikidest üks kõrgeima palgatasemega riike, siis samas kaob madalama palgakulude tasemega riikide konkurentsieelis omakorda meie ees," märkis ta.