Tööandjad: lähetamise direktiivi muudatus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet ({{commentsTotal}})

Kuigi mitu Ida-Euroopa riiki, teiste seas Eesti, olid sellele vastu, otsustas Euroopa Komisjon ikkagi minna edasi direktiiviga, mille kohaselt peaks töötajaid teise riiki lähetusse saatvad ettevõtted maksma töötajatele sihtriigi palka ja hüvitisi.

Vaatamata sellele, et 11 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti, kasutasid nn kollase kaardi õigust, mis peaks sundima Euroopa Komisjoni oma ettepanekut ümber vaatama, otsustas Komisjon eile oma ettepanekuga muutmata kujul edasi minna. Nende pakutud töötajate lähetamise direktiivi muudatus näeb ette, et teise liikmesriiki lähetatud töötajatele peab lisaks võrdsele palgale maksma ka muid sotsiaalseid hüvesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui üks Eesti ettevõtja tahab lähetada /.../ mõnesse riiki oma töötaja, siis tegelikult peab ta tegema selgeks endale kõigi 28 liikmesriigi tööõiguse - millised on palgatingimused, millised on ametiühingutelt välja kaubeldud kollektiivlepingud jne," selgitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Teda paneb imestama, et Euroopa Komisjon ei võtnud kuulda 11 liikmesriigi vastuseisu.

"Oleks eeldanud, et kui on tõesti nii palju liikmesriike selle algatuse taga, siis vähemalt räägitakse nendega ja võib-olla proovitakse põhjendada uuesti oma arvamust. Mitte midagi sellist ei ole toimunud," ütles Palling.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et keskmiselt puudutab see teema 7000 eestlast aastas, keda ei pruugita enam üldse lähetustele saata, kuna ettevõtjatele toob muudatus kaasa konkurentsivõime vähenemise.

"Kui need ettevõtted, kes konkureerivad Euroopa Liidus, peavad selle teenuse osutamisel maksma oluliselt kõrgemat palka, siis see tähendab, et nende võimalus Euroopa Liidus tööd saada, hankeid võita on oluliselt väiksem kui siiani. Lääne-Euroopa riigid on piiramas konkurentsi, on piiramas teenuste ja tööjõu vaba liikumist Euroopas ja selle taga on soov hoida Ida-Euroopa töötajaid eemal oma tööjõuturust," rääkis Tamsar.

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson on seda meelt, et Euroopa Komisjon teeb õiget asja. Esiteks sellepärast, et eestlastel peaks olema võrdsed võimalused töötada meie tööturule ajutiselt tulnud tööandja juures.

"Näiteks Ida-Virumaal ehitati suur elektrijaam ilma eestlaste osavõtuta sellepärast, et eestlastele oleks tulnud maksta kohalike seaduste järgi, aga hetkel maksti Bulgaaria/Rumeenia seaduste järgi," tõi Peterson näite.

Ta tõi teise olulise faktorina välja ka meie enda inimeste lähetamise.

"Meil on olnud näiteid, kus meie inimesed töötavad Soomes ja teenivad oma Soome kolleegiga võrreldes oluliselt vähem ilma igasuguse põhjuseta, ainult sellepärast, et nad on eestlased," rääkis ta.

Euroopa Komisjoni reformi hakkab edasi menetlema mõni järgmine Euroopa Liidu eesistujariik. Selleks võib olla ka Eesti, kes tõenäoliselt püüab siis uuesti 11 riigi vastuseisule tähelepanu juhtida.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: