Valikute tõehetk saabub inimesele 2019. aasta kevadel, kui ta asub täitma 2018. aasta tuludeklaratsiooni. Siis selgub lõplikult, kas maksuametile tuleb juurde maksta, raha saab tagasi või on nullsummamäng.

Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis ütles ERR-ile, et küsimus on, kui enesekriitiliselt keegi oma finantsdistsipliini oskab hinnata.

Ka maksuamet on soovitanud, et kui aasta sissetulek on raskesti ennustatav, on võimalus jätta maksuvaba tulu arvestamata, et vältida juurdemaksmist.

Lasse Lehis ütleb, et mõni inimene tahab ilmselt risti vastupidi teha, kui ta on huvitatud rohkema raha jooksvalt kättesaamisest ega karda juurdemaksmist.

"Maksimum, millest me räägime, on 1200 eurot, mis ühel juhul tuleks siis kas maksuametile juurde maksta või tagasi saada. Ehk kas riik annab või võtab intressita laenu sellises summas," selgitas Lehis.

Lehis ütles, et 1200 eurot juurde maksta võib tunduda karm, aga teisest küljest see riigile ära anda ja alles 2019. aasta kevadel tagasi küsida ka väga mõistlik pole. Kummalgi juhul keegi intressi ei maksa.

"Kui endal tuleb juurde maksta, siis enamikul inimestel võib tekkida häda, et raha on ammu ära kulutatud. Jäädakse võlgu, vaja koostada mingi graafik või tuleb viivist maksta, maksuvõlg võib minna avalikuks, pank võib hakata pitsitama ja jäävad laenud-liisingud andmata. See võib päris karm olla," tõi Lehis näite negatiivsest stenaariumist halva planeerimise korral.

Lehis lisas, et teoorias ei ole tulumaksureformil häda midagi ja see piirdub suurema osa töötajate jaoks ühekordse avalduse esitamise bürokraatiaga.

Suurem segadus tuleb tema sõnul 2019. aasta kevadel tuludeklaratsiooni esitamise ajal.

"Siis inimesed saavad teada, et tulumaksutagastusi ei tule enam nii palju või ei tule üldse. Nad on pettunud, sest harjunud iga kevad saama," prognoosis Lehis.

Inimesed jagatud kolme rühma

Järgmisel aastal tõuseb maksuvaba tulu määr ühes kuus 500 euroni, mis jätab paljudele inimestele kuni 64 eurot kuus rohkem kätte.

Eelmise aasta andmetele tuginedes saab prognoosida, et ligi 500 000 inimese jaoks, kelle aastasissetulek jäi ja jääb ka tuleval aastal alla 14 400 euro, ei muutu 2018. aastal midagi.

Aga silmas tuleb pidada, et nad saavad maksimaalse maksuvaba tulu, mis tähendab, et tuludeklaratsiooni esitades ei saa nad enam midagi tagasi.

Neid (aastatulu 14 400 kuni 25 200), kes peaksid mõtlema, kuidas oma maksuvaba tulu lasta arvestada, on umbes 132 000.

Neid, kes teenivad üle 25 200 ehk kellele maksuvaba tulu ei kohaldugi, on umbes 60 000.

Alates järgmisest aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
• aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 17 100 eurot maksuvaba tulu 4500 eurot järgmiselt:

17 100 – 14 400 = 2700
6000 ÷ 10 800 = 0,55556
0,55556 × 2700 = 1500
6000 – 1500 = 4500 eurot

Maksuameti soovitus

Seetõttu on 14 400–25 200 euro vahemikku jääva aastatulu puhul oluline, et inimene:

• mõtleb 2018. aasta alguseks läbi oma igakuised tulud (nt töötasu, pension, üüritulu jm) ja ka loodetavad muud tulud (nt kasu kinnistu müügist, kasu väärtpaberite müügist vm) ja
• teeb eeldatavate aastatulude põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu rakendamiseks ning
• teavitab oma otsusest tulumaksu kinnipidajat (nt tööandjat, sotsiaalkindlustusametit) avaldusega, kas ta loobub igakuise maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või tahab igakuiselt maksuvaba tulu arvestada väiksemas summas kui 500 eurot.

Maksuamet soovitab esitada üks avaldus terveks aastaks. Muutuva sissetuleku puhul võib üks kord kuus ka avaldust muuta või tagasi võtta, et maksuvaba tulu arvestataks väiksemas summas või ei arvestataks üldse.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.