Valitsuses ja riigikogus on jälle hoogtöö aeg. Eelarve ning sellega seotud muudatused teistes seadustes on vaja enne aasta lõppu vastu võtta. Eelarvemenetlus kõige pimedamal jõulueelsel ajal on tihti proovikivi ka valitsuskoalitsioonile.

Eelmisel aastal otsustati sarnase hoogtöö käigus ka üks lõppeva nädala kuumemaid teemasid ehk alkoholiaktsiiside täiendav tõstmine. Mäletate veel seda kaeblemist maksude kobarseaduse üle? Ja põhjusega kurdeti.

Seaduseelnõu number 302SE, millega aktsiisitõus lõpuks ellu viidi, ei sisaldanud algatamise ajal aktsiisidest sõnagi. See reguleeris hoopis tervise edendamise kulude maksuvabastust, ametnike surma või töövõime vähenemise korral makstava hüvitise tulumaksuvabastust, pensionide täiendavat maksuvaba tulu, teise ja kolmanda haiguspäeva sotsiaalmaksuvaba hüvitist ning teatud intresside maksmise kohta andmete kogumise lõpetamist.

Eks juba algselt oli see üks rosolje, mille sisu raske jälgida. Eelnõu teisel lugemisel lisati aga rahandusministri ettepanekul sinna veel aktsiiside muudatused, sealhulgas alkoholiaktsiisi tõus, 500-eurone maksuvaba tulu, pensionide täiendava maksuvaba tulu asendamine üldise  maksuvaba tuluga, abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise muudatused ja veel mitu maksumuudatust. Usun, et sel hetkel suutsid järge pidada ja aru saada, mida otsustatakse, üksnes väga head spetsialistid.

Kokkuvõttes olid muudatusettepanekud palju suurema mõjuga kui algne eelnõu ise. Nagu nööbi külge pintsaku õmblemine. Nii ongi riigikogu liikmetel, eriti neil, kes ise ei ole eelnõu menetleva komisjoni liikmed, väga raske aru saada, mille poolt või vastu nad hääletavad.

Ühtpidi on ju hea kõiki maksumuudatusi just koos menetleda, et paremini jälgida reformide kogumõju. Teisalt juhtub aga hoogtöö käigus valminud kobareelnõudega ikka, et mõned olulised mõjud jäävad tähele panemata. Kui on kiire, siis kasutatakse ikka seda nippi, et juba riigikogu menetluses oleva eelnõu juurde tehakse juhtivkomisjoni nimel tegelikult valitsuses välja töötatud muudatused. Kuna seaduseelnõu menetlemine riigikogus on väga täpselt reguleeritud ja nõuab aega, siis selline tegutsemine võimaldab mõned menetlusetapid vahele jätta. Lisaks ei rakendu ka valitsuse enda hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mis seab nõuded eelnõude mõjuanalüüsidele.

Tõele au andes esitas rahandusminister maksukobara eelnõu muudatusettepanekutega koos ka pikema analüüsi võimalikest mõjudest. Vähemalt oli seda analüüsi rohkem kui tavaliselt selliste komisjonis poole menetluse ajal tehtud ettepanekute puhul.

Nüüdseks on selgunud, et alkoholiaktsiisi tuluprognoosides oldi liiga optimistlikud ning alahinnati piirikaubanduse mõju kohalikule ettevõtlusele. Ei nähtud ette, milliseid majandusraskusi toob Lätist odavama alkoholi ostmine eriti Lõuna-Eesti väikepoodidele, mille käibest moodustab alkoholi juurdehindlus olulise osa. Ja et Põhja-Eesti kaubandus kannatab siiski tõsiselt väheneva Soome ostuturistide hulga tõttu. Teadmata on veel, kas koduste varude kogumine äkki hoopis suurendab alkoholitarbimist. 

Tagantjärele on tulemust muidugi oluliselt lihtsam hinnata, kui võimalikke mõjusid ette näha. Poliitikakujundamine pole paraku nii lihtne, et sisestad numbrid mingisse valemisse ja saad teada kindlalt kehtiva tulemuse. Laiemaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis sõltuvad palju konkreetsest kohast ja ajahetkest, ei saagi vahel ennustada.

Kui vaadata rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi Eestile, siis on igati arusaadav, miks poliitikakujundajad otsustasid just alkoholiaktsiise tõsta. Eesti on alkoholist tungitud surmade näitajates Euroopa Liidu riikide esirinnas. Tarbimise täpsete numbrite üle võime vaielda, aga igal juhul oleme ka selles näitajas negatiivses mõttes eesotsas. Nii WHO kui ka OECD on leidnud, et alkoholiaktsiisi tõstmine suurendab maksutulusid ning samaaegselt vähendab alkoholi tarbimist. Sellega saavutatakse n-ö kaks ühes, täidetakse nii tervishoiu- kui ka fiskaalpoliitilisi eesmärke.

OECD on eraldi kiitnud Eesti eesmärki vähendada tööjõu maksustamist ja suurendada tarbimismakse. Samas rõhutavad tõsiseltvõetavad uuringud, et alkoholi hind küll kindlasti mõjutab tarbimist, aga hinna elastsus ehk mõju suurus ja dünaamika sõltuvad väga palju konkreetsest riigist, ajaperioodist, alkoholi kättesaadavusest, joomise traditsioonidest ja eelistustest.

Ei tasu unustada, et rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused on enamasti tehtud mingisuguse üldise keskmise praktika järgi, võtmata arvesse konkreetse riigi konteksti. Reeglitel on aga alati erandid. Ja mingisugune keskmine ei pruugi konkreetses olukorras üldse kehtida. Väga harva kohtab rahvusvahelisi konsultante, kes suudaks kohalikke olusid piisavalt mõista. 

Kui tegelik mõju on selgunud ega täida üldse esialgset eesmärki, siis tuleb tunnustada pealehakkamist otsuseid ümber vaadata. Koalitsiooni sisemise käitumiskoodeksi järgimisele ma siinkohal hinnangut ei anna.

Tagantjärele tarkus on teadagi täppisteadus, ütlevad naljahambad. Aga midagi võiks ju siiski sellest aastalõpu kiirustamise vigadest ja kobareelnõude riukalikkusest õppida. Vähemalt tasuta ühistranspordi idee elluviimisel. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.