Käes on sügis, sünge aeg. Ühtlasi tähendab see „Selgeltnägijate tuleproovi“, mida väntavad nii kogenud Vene teletegijad kui ka Eesti produtsendid. Taas tutvustatakse rahvale hulka „eriliste võimetega inimesi“ ehk selgeltnägijaid. Vaatajad jagunevad kahte leeri: skeptikud põlgavad ning üritavad pimestatud rahvast maa peale tagasi tuua, uskujad vaimustuvad ning langevad lootusetult nõiamaagia rüppe. 

Selgeltnägijad ja selgeltnägemine on ajakirjanduses vastuoluline teema. Võib leida lugematul hulgal nupukesi sellest, mida üks või teine selgeltnägija kuskil saates ütles või mida algavaks aastaks ennustas, stiilis „Marilyn Kerro ennustas „Ringvaates" Eestile uut presidenti“ või „Loe, mida ennustab selgeltnägija Ilona Kaldre alanud ahviaastaks“. Sääraseid „uudiseid“ toodavad ajakirjanikud palju. Lisaks veel Igor Mangi iga-aastased horoskoobid. 

Samas ei õnnestunud vähemalt guugeldamise põhjal leida ühtki peavoolumeedia ajakirjanikku, kes oleks tunnistanud, et selgeltnägemisse uskumine toob endaga kaasa positiivseid tagajärgi. Siinkohal ei pea ma silmas neid ajakirjanikke, kes töötavad naisteajakirjades (kus selgeltnägijatest kirjutamine on väga populaarne nähtus), sest ajakiri on pigem nišitoode. Vastuoluline seis – ühest küljest propageeritakse selgeltnägijaid, teisest küljest tehakse neid maha. Samas on kriitilisus ka mõistetav – ajakirjanik peabki olema kriitiline, ikkagi ühiskonna valvekoer. 

Viimati käsitleti selgeltnägijaid „Pealtnägijas“ (27.9.2017), kus saatemeeskond viis läbi eksperimendi, millest selgus, et selgeltnägijad ongi vaid soolapuhujad. Lisaks tõdesid nii aastaid kadunud inimeste otsimisega tegelenud Aare Rüütel kui ka prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna juht Veiko Randlaine saates, et ei tea ühtegi juhtumit, kus selgeltnägija oleks kadunud inimese üles leidnud või kuriteo avastanud. 

Ivan Makarov kirjutas juba aasta alguses (31.1.2017) Postimehes kriitiliselt just inimeste otsimisest: „Kui „selgeltnägija“ hakkab jälle paha häälega pajatama oma „avastustest“ inimestele, kelle laps on kadunud või elajalikult tapetud, muutub asi inetuks“. Kuigi Makarovi meelest on üksikuid värvikaid „midagi-kindlasti-selgelt-nägevaid“ isiksusi põnev jälgida, ei tohiks selgeltnägijate saated ja juurdlused pakkuda huvi inimestele, kes õppisid koolis füüsikat ja bioloogiat. 

Eestlastel peaks selgeltnägemisse uskumise pärast häbi olema, kirjutas Kaire Uusen Postimehes (30.11.2016). Uuesni arvates võib selgeltnägijaks saada igaüks, kellel on teadmised, analüüsivõime, oskus koguda infot ja paigutada asju pikemasse perspektiivi. 

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on meediat kritiseerinud selle eest, et tele- ekraanidelt näeb teadlaste asemel hoopis selgeltnägijaid. „Pole siis ka ime, et Eesti inimesed usuvad ravimeetoditesse, mille toimet pole keegi kunagi tõestanud,“ ütles Lutsar ERRi Novaatoris (24.2.2016). 

Rahvas aga usub selgeltnägijaid ning meedia teab seda. Ka Makarov on üllatunud, et „meie haritud e-riigis on sellel meelelahutusel nii palju tarbijaid“.

2014. aasta detsembris viisin uurimistöö käigus 112 keskkooliõpilase seas läbi küsitluse, millest selgus, et 63 protsenti usub nõidadesse ja oleks valmis neilt vajadusel abi paluma, 20 protsenti aga mitte. 

On ka juhtumeid, kus selgeltnägija on midagi õigesti ennustanud või midagi väga tabavat öelnud. Siinkohal meenub ekspeaministri Taavi Rõivase ahistamisskandaal ja selgeltnägija Ilona Kaldre tsitaat: „Sellele mehele on iseloomulik omada enda kõrval mitte vaid üht naist“, milles võib skandaali valguses teatud tähendust näha. Samuti ennustas Eesti nn esinõid Marilyn Kerro üsna täppi 2015. aasta riigikogu valimistulemusi ning nägi saatejuht Marko Reikopi kohta üllatavaid fakte. Need on vaid mõned näited. Täide läinud ennustused ei jää meedial üldjuhul tähelepanuta. 

Lõppude lõpuks ei saa me kõrvalseisjatena adekvaatsed teiste võimete üle otsustajad olla. Meil puudub isiklik side selgeltnägijate saadetes käsitletavate juhtumitega, mis, nagu oleme näinud, on sageli suisa õõvastavad. Tihti on inimesed meeleheitel ning haaravad kinni viimasest õlekõrrest, selgeltnägijast, ja võivad saada temalt rohkem kui telekaamerad meile edastavad. Selline abi otsimise viis pole mingi uus nähtus. 

Eesti folkloorist on teada, et vanimad teated ennustamisest Eesti aladel pärinevad umbes 13. sajandist. Sellest ajast pärit allikatest on leitud, et eestlased kummardasid paljusid jumalaid ebapuhaste ja pühitsemata ohvritega, küsisid deemonitelt ettekuulutusi, tarvitasid endeid ja ennustamiskunsti. Lisaks on teada, et selgeltnägemise võimetega inimesi koheldi aukartusega, neil olid mitmel pool privileegid, suur sissetulek ja võim. 

Nagu näha, on nõiad suutnud seda olukorda tänapäevalgi säilitada. Olgu nende võimetega kuidas on, kuid ajakirjanduse on selgeltnägijad oma võimule allutanud: pole vahet, kas neid kajastatakse positiivses või negatiivses valguses, fakt on see, et neist räägitakse ja see peegeldabki nende võimu. 

Üks on igatahes kindel: selgeltnägijad seilavad oma võimu tuules edasi. Tundub pea ilmvõimatu meelitada telekasse rohkem teadlasi, kes näeksid nõidadega samaväärselt atraktiivsed välja ning suudaksid oma tagasihoidliku loomu inimkonna „valgustamise“ nimel tööle panna. Nii jääb vaid üle olla tunnistajaks sellele, kuidas selgeltnägijad pürgivad „tuleproovi“-saadetest kaugemalegi, luues näiteks oma pesukollektsiooni (Marilyn Kerro näide) või proovides kätt poliitikas (Ilona Kaldre näide, kogus tänavu kohalikel valimistel Jõhvi vallas 57 häält). •

Kasutatud allikad 

Ernits, R. (2015). Sensitiiv Marilyn Kerro ennustas valimiste esikolmiku õigesti. ERR, 3. märts.

Hiiemäe, R. (2013). Ended ja ennustamised eesti rahvausundis. Tallinn: Pegasus. 

Järvekülg, M. (2017). "Pealtnägija" eksperimendis põrusid kõik kolm sensitiivi. ERR, 27. september.

Kaldoja, K. (2015). Marko Reikop: Marilyn Kerro ei võinud teada, et kirjutasin 15-aastaselt raamatu. ERR, 11. veebruar.

LOE, mida ennustab selgeltnägija Ilona Kaldre alanud ahviaastaks: käes on ärevad ajad ja tõuseb palju kära ei millestki! (2016). Publik, 8. veebruar.

Lutsar, I. (2016). Professor Irja Lutsar aastapäevakõnes: miks kujundavad teadmistepõhises Eestis arvamust nõiad, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajad? ERR, 24. veebruar.

Makarov, I. (2017). Ivan Makarov: kui inimene ei söö konni, ei tähenda see, et ta on võitlev frankofoob. Postimees, 31. jaanuar.

Marilyn Kerro ennustas "Ringvaates" Eestile uut presidenti: kes sai kindla ei, keda ähvardab ootamatu konkurent? (2015). Publik, 15. september.

Mau, M. (2017). TV3 VIDEO | Kas selgeltnägija Ilona Kaldre teadis Rõivase tulevikku ette? Õhtuleht, 12. oktoober.

Orgmets, M.-L. (2015). Nõia kuvand eri aegadel ja meedia roll tänapäevase kuvandi kujundamisel telesaate „Selgeltnägijate tuleproov” näitel. Uurimistöö. Rakvere gümnaasium. 

Seksikas galerii: Marilyn Kerro pesukollektsioon tõi lavale erinevas mõõdus modellid (2017). Elu24, 14. oktoober.

Uusen, K. (2016). Kaire Uusen: kes on tegelikult Eesti parim selgeltnägija? Postimees, 30. november.

Valimised 2017. http://m.delfi.ee/valimistulemused/?loc=251

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.