Tööturunäitajad paranesid mullu kogu aasta lõikes ({{commentsTotal}})

{{1518589200000 | amCalendar}}

Tööturunäitajad paranesid eelmisel aastal peaaegu kogu aasta jooksul ja olid eelnenud aasta samadest näitajatest kvartalite võrdluses enamasti ees.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8 protsenti, tööhõive määr 67,5 protsenti ja tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, teatas statistikaamet.

Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Neljandas kvartalis oli väga madal noorte (15–24-aastaste) töötuse määr ehk 6,2 protsenti.

Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000-ni.

Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti, töötuse määr langes ühe protsendipunkti võrra.

Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv. Keskmiselt oli aastas mitteaktiivseid 277 000, mis on 13 500 vähem kui 2016. aastal. Hõivatute arv on suurenenud nii töötuse vähenemise kui ka seni mitteaktiivsete tööturule siirdumise tõttu.

2017. aastal oli aastakeskmine töötute arv hinnanguliselt 40 000. Töötuse määr oli 5,8 protsenti, mis on ühe protsendipunkt madalam kui 2016. aastal.

Töötute arv vähenes 6400 võrra ja seda olukorras, kus 13 500 seni mitteaktiivset inimest sisenes tööturule. Neljanda kvartali töötuse määr oli 5,3 protsenti ning töötute arv hinnanguliselt 37 000. See on võrreldes 2016. aasta neljanda kvartaliga vastavalt 1,3 protsendipunkti ja 8000 töötut vähem. 2017. aasta näitaja põhjal kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.

Suurima vaesusriskiga töötuteks saab pidada pikaajalisi ehk üle 12 kuu tööd otsinud inimesi. 2017. aastal oli pikka aega tööd otsinuid 1300 võrra vähem. Vähem oli ka lühiajalisi töötuid ja heitunuid ehk inimesi, kes olid kaotanud lootuse tööd leida.

Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2017. aastal 15–74-aastaste hulgas 28 protsenti.

Mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olijate ning pensioniiga oma mitteaktiivsuse peamiseks põhjuseks pidanute tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli tööturult eemal keskmiselt 1000 inimest vähem kui 2016. aastal. Vanemaealiste (50–74-aastased) tööjõus osalemise määr oli 2017. aastal 60,5 protsenti, tööhõive määr 57 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti.

Kõige suurem muutus mitteaktiivsete arvus oli 2017. aastal teises kvartalis, mil mitteaktiivsete arv vähenes võrreldes eelnenud kvartaliga 17 000 võrra.

Tööturul mitteaktiivsete õppijate arv vähenes 7200, haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete arv 5700 võrra. Kaasnes töötuse määra ajutine tõus 1,4 protsendipunkti võrra.

Endiselt on tööturunäitajates olulised erinevused ka elukoha, soo ja rahvuse järgi. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas ehk 74,2 protsenti. Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga (53,9 protsenti) oli 20 üle protsendipunkti.

Peale paremate töövõimaluste mõjutas seda tulemust ka erinev vanusstruktuur. Võrreldes 2016. aastaga tõusis 2017. aastal nii meeste kui ka naiste hõivemäär, kuid meeste hõivemäär on endiselt kaheksa protsendipunkti kõrgem ehk vastavalt 71,6 protsenti ja 63,6 protsenti. Meeste töötuse määr 6,2 protsenti on naiste omast 0,9 protsendipunkti kõrgem. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aastal 4,4 protsenti ning mitte-eestlastel 8,8 protsenti.

Tööd otsivaid noori ehk 15–24-aastaseid oli 2017. aastal keskmiselt 7000. Noorte aastakeskmine tööjõus osalemise määr oli 45,2 protsenti, töötuse määr oli 12,1 protsenti ning 2016. aastal vastavalt 42,4 protsenti ja 13,4 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



EV100: galeriid, videod, arvamused

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: