Vanemaealiste tööhõive tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1565759700000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74-aastaste seas ning see on jõudnud viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele.

Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1 protsenti, tööjõus osalemise määr 71,7 protsenti ning tööhõive määr 68,1 protsenti. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud.

Jätkuvalt on kasvanud aga 50–74 aasta vanuste hõivatute arv, keda on 232 500. Võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74-aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2 protsenti ja töötuse määr 4,7 protsenti ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas suurenenud hõivatute arv 3400 ning meeste seas 6200 võrra.

"Kindlasti üheks põhjuseks võib olla pensioniea tõus, samuti ka näiteks see, et vanematel inimestel on parem osaleda tööjõuturul pikemalt, sest tervis on parem, elukvaliteet on parem ja tervena elatud aastaid on rohkem, aga samuti ka näiteks see, et me peame vaatama rahvastiku vanuselist struktuuri, mis näitab, et vanemaid inimesi on rohkem ja noori jääb aina vähemaks," kommenteeris statistikaameti analüütik Eveli Voolens.

Statistikaameti andmeil töötasid 50-74-aastased eelmisel aastal enim töötlevas tööstuses, hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Näiteks Rimi kaubanduskett teeb juba teist korda kampaaniat "Vanus ei loe", mis on suunatud just selle vanusegrupi inimestele. Kampaaniad on olnud edukad, Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul ei eristu vanemaealiste töötajate vajadused nooremate omadest.

"Mida nad küll ootavad ja mida nad vajavad, on sagedasem tagaside oma tööle, sest on ju teada, et vanemaealisi ei eelistata noorematele tööle kandideerimisel. Nad tahavad saada seda kinnitust, et nd on endiselt väärtuslikud ja teevad head tööd," kommenteeris Tero "Aktuaalsele kaamerale".

25–49-aastase tööhõive määr oli 83,3 protsenti ja töötuse määr 4 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24aastaste tööhõive määr oli 39,5 protsenti ning töötuse määr 14,1 protsenti. Noorte kõrget töötuse määra taga võib olla suveperiood, kus noored asuvad tööd otsima ja on lähiajal valmis tööd alustama.

Kui üldised teise kvartali tööturu näitajad on veel väga tugevad, siis Eesti Pank ennustab, et teisel poolastal võib tööstussektor tööturu olukorda halvendada.

"Arvandmed jahenemist ei näita, küll aga konjunktuuriinstituudi küsitlus tööandjate seas näitas seda, et tööstussektori ootused edasise tööhõive osas on muutunud pessimistlikumaks," tõdes Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Kui palju pessimistlikumaks tööturu olukord tööstussektoris muutuda võib, sõltub väga palju ka sellest, kuidas läheb Eesti ekspordipartneritel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: