Raul Rebane: armunud Eesti ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Helgi Sallo kunagine hittlaul algab sõnadega "Käin kui kurt ja pime….". Laul oli armastusest, seega on sõnad arusaadavad. Millega aga seletada, et osa Eesti elanikkonna suhet meediaga võib samasuguste sõnadega iseloomustada, on raskem selgitada, märgib Vikerraadio päevakommentaaris meediaekspert Raul Rebane.

Eurobaromeetri värske uuring meedia ja infoohtude kohta viidi Euroopa Liidu riikides läbi 7.-9. veebruarini, küsitletuid oli üle 26 000 ehk väga palju. Mõned väljavõtted. 85 protsenti eurooplastest peab valeuudiseid probleemiks oma maal ja 83 protsenti ohuks demokraatiale. Eesti on rohkem kui 10 protsenti maas, me peame valeuudiseid vähem ohtlikuks kui ühegi teise EL liikmesriigi kodanikud. Samal ajal oleme ka mitte eriti kindlad, kas me valet üldse ära tunneme. Kuulume selle näitajaga EL-i tagumisse otsa. Ka arvavad meie inimesed, et nad nn valeuudistega põrkavad kokku vähem kui enamik Euroopa Liidu riike, meist taga on vaid Läti ja Soome.

Seega, me elame ikka põhimõtte "põle näind, ei usu" järgi, aga ega me kaua nii ei saa. Viimased nädalad on üle Euroopa olnud massiivne, minu arvates rekordiline infovool just selle valdkonna probleemidest, Facebooki kasutamisest valimistulemuste mõjutamisel ja firma Cambridge Analytica kaheldavatest meetoditest isikuandmete kasutamisel. Eestis oli sel teemal vaikus eelmise nädala keskpaigani ja alles nädala lõpul hakati olukorda kommenteerima, alguses ka võtmes, et ongi uus ja vahva maailm. Täna on küll juba õnneks erinevates kanalites palju infot. Kui tõsine aga asi on, näitab fakt, et laupäeval otsis Londoni politsei Analytica peakorteri läbi ja võttis info kaasa. Seal leitakse kindlasti huvitavaid asju, ka seda, mis ka meie piirkoda võib puudutada. Firma SLC Elections, millest hiljem sai Cambridge Analytica, on osalenud valimistulemuste mõjutamisel paljudes riikides, teiste hulgas ka Lätis 2006, sellest räägib BBC eilne lugu. Loodan, et detaile hakkab nüüd tulema robinal.

Facebook on praegu ideoloogiliste probleemide ees, sest järjest rohkem inimesi küsib, kas minu andmete kasutamine on ikka päris õige ja kes neid algoritme manageerib ja kuidas. Kui ikka minu elektroonilist jalajälge kasutatakse koos psühhograafiliste meetoditega ka valimisotsuse mõjutamiseks, siis muututakse murelikuks. Loodame, et ka Eestis.

Eurobaromeetri uuringu järeldused annavad ka võimaluse selgitada, miks me tänaseni oma riigis kasutame äärmiselt kahtlasi meediavariante. Tuntuim näide on muidugi PBK ehk olukord, kus iseseisev riik käib oma raha eest oma kodanikke informeerimas naaberriigi kaudu. Uuringust saab järeldada, et lihtsalt ei saada aru, kui suur probleem see tegelikult on.

Mida teha? Põhjamaa riigid on alustanud koolitusprogramme, et oma riigiteenistujaid kaasaja infoohtude eest hoiatada, mõnes riigis puudutab see ka koole. Mida tulevik toob, on raske öelda. Anonüümsete kommentaaridega, mis on ka infosõdalaste üks lemmikrelv, on meil küll kogemus olemas. Nende tähendus on vähenenud järsult ja seda puhtfilosoofilistel põhjustel. Iga infoplatvorm, mis on üles ehitatud skeemile "vabadus ilma vastutuseta", toob aja jooksul juurde nii palju inforeostust, et määrib seal ujuja ära. Seepärast on enamik loobunud ja Facebook võitleb praegu samade probleemidega. Kindlasti on paljud kuulajad ka kokku põrganud nähtusega, et kas ise või tuttavad on sotsiaalmeedias sattunud põhjendamatute ja lavastatud inforünnakute alla. Kui on valus, hakkad rohtu otsima. See otsing praegu käibki.

Tänane tsitaat on Philip Katzilt. See on infomaailma üks kuulsamaid, käib uuringu ja Eesti praeguste suhtumistega hästi kokku. "Sa ei mõista, et oled rünnatud ja ei saa aru, et oled kaotanud!". Mõelge!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: