Hääletus: pane parlamendierakondade juhid oma pilli järgi tantsima ({{commentsTotal}})

Parlamendierakondade esimeeste arutelu 2017. aasta arvamusfestivalil.
Parlamendierakondade esimeeste arutelu 2017. aasta arvamusfestivalil. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Augustis Paides korraldatava arvamusfestivali lõpetab traditsiooniliselt erakonnaesimeeste debatt laupäeva õhtul ERRi alal. Esmakordselt on võimalus rahval valida, millisel teemal peaksid esimehed sisukat debatti pidama. Pakume kolm teemat rahvahääletusele.

Teemad on järgmised, hääletada saab artikli lõpus:

1. Kas Eesti vajab riigi- või rahvareformi?

Riigireform on olnud poliitikavaatlejate radaril mitu aastat, ka ärimehed on hiljuti oma abi pakkunud. Riigireformi eesmärk olevat tagada võimekas, usaldusväärne, jõukohane ja avatud valitsemisega riik, aga paljud senised ettepanekud tegelevad vormiliste muudatustega (mitu riigikogu liiget või ministeeriumi meil vaja on jms), küsimata reformi sisu järele.

Seega tasub muuta vaatenurka ja mõelda pigem rahvareformist ehk kuidas igaüks saab panustada riiki, mis on kaasav ja paindlikult valitsetud ning pigem kollektiivsel tarkusel põhinev kogukond kui enam-vähem töötavate e-teenuste kogum. Milliseid muudatusi selline nutikas kodanikuriik poliitikakujundamisel ja elukorralduses eeldab?

2. Miks olla viisakas, kui saab olla äge?

Ühed ütlevad, et Eesti poliitiline arutelu- ja suhtluskultuur on läinud üle käte: argumentide ja teravmeelsete seisukohtade asemel on populistlikud säutsud ning sageli labane ärapanemine. Teised jällegi kiruvad liigset poliitilist korrektsust ja viitavad solvumiskultuurile, mis ei laskvat enam üldse rääkida asjadest nii, nagu need on.

Kuidas olla terav, aga mitte solvav? Kuidas kõnetada valijat, aga jääda argumenteerituks? Kas poliitik peaks olema eeskuju avalikus aruteluruumis? Kelle ülesanne on aruteluruumi kasida: ajakirjanduse, valija või ikka ka poliitiku?

3. Kuidas me kestame?

Kes ei tahaks minna ajalukku poliitikuna, kes lahendab lõpuks ära suure küsimuse: kuidas tagada Eesti kestmine. Ideid jagub, aga laiemat vaadet mitte eriti, sest puudu on komplekssed, s.t ministeeriumide haldusalade ülesed lahendused, mis mõistavad, et ainult kitsalt perepoliitikaga polegi võimalik tagada kestmiseks vajalikku tervet elu- ja töökeskkonda sõltumata elupaigast.

Seda enam, et võimalusi ennast teostada on igaühel aina rohkem ning nii hinnatakse kohe ja praegu õnnelikkust olulisemaks kestliku elu tagamisest. Ka perekonna loomine on eneseteostuse hierarhias varasemast madalamal kohal. Kui lepime, et seda protsessi pole võimalik tagasi pöörata, siis mida ikkagi teha? •

Kutsume inimesi üles jätma selle artikli kommentaaridesse vaatenurki ja küsimusi aruteluteemade avamiseks. Võtame jäetud kommentaare ja küsimusi arvesse lõplikult välja valitud teemal arutelu ettevalmistamisel.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: