Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 16. septembril kell 18.53:

- Zelenski sõnul ei piirduks Putin ainult osaga Ukrainast;

- Ukraina andmeil on Venemaa 2026. aastal kaotanud üle 300 000 sõjaväelase;

- Zelenski: Venemaa püüdis minu lennukit kaks korda droonidega rünnata;

- Kallas: EL kaalub karmimaid viisapiiranguid Venemaa kodanikele;

- Reuters: Ukraina droonirünnakud peatasid kolm suurimat Vene diislitootjat;

- Vene võimud piiravad Peterburi ümber kütusemüüki;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit.

Ukraina tabas Venemaa pommituslennukit Su-24

Ukraina relvajõudude peastaap teatas kolmapäeval, et riigi väed tabasid hiljutiste rünnakute käigus okupeeritud Krimmis asuvas Sakõ lennubaasis Vene pommituslennukit Su-24.

Lisaks rünnati Donetski lähistel Vene droonide stardi- ja hoiukohta ning kolme drooni juhtimispunkti Donetski ja Zaporižžja oblastis. Ukraina kindralstaabi teatel said tabamuse ka Luhanski oblasti laskemoonaladu ning kütusehoidlad Luhanski ja Zaporižžja oblastis.

Su-24 on Nõukogude Liidus välja töötatud ründelennuk, mida Venemaa kasutab maapealsete sihtmärkide ründamiseks. Ukraina on varemgi rünnanud Sakõ lennubaasi ning tabanud seal paiknenud Vene sõjalennukeid.

Zelenski sõnul ei piirduks Putin ainult osaga Ukrainast

Ukraina vastu agressioonisõda pidav Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei piirduks ainult osaga Ukraina territooriumist, vaid soovib kogu riiki endale allutada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Tal on maailma suurim territoorium ja tal on vaja veel mõnda kilomeetrit!?" ütles Zelenski intervjuus USA telekanalile CBC News, mida vahendas RBK-Ukraina. "Seetõttu on väga kummaline, kui mõned partnerid ütlevad: tal on vaja ainult seda Ukraina osa, neid kilomeetreid ja kõik," lisas president.

USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner, kes on tegutsenud Vene-Ukraina sõjas rahuvahendajana, ütles hiljuti, et territooriumi küsimus on läbirääkimiste eduka lõpuleviimise peamine takistus. Tema sõnul on USA ette valmistanud suurema osa sõja lõpetamise kokkuleppest, kuid Kiiev ei nõustu Putini territoriaalsete nõudmistega saada kogu Donbass oma kontrolli alla.

Zelenski sõnul on tegemist hullumeelse ideega – Putin ei vaja mitte kilomeetreid, vaid kogu Ukrainat Venemaa osana. Kremli eesmärk on märksa laiem kui mõne konkreetse maatüki saamine – jutt on riigi täielikust allutamisest, rõhutas ta.

Zelenski rääkis ka sellest, et tema hinnangul ei saa sõda lõpetada selliselt, et mõlemad pooled oleksid rahul – vaja on üksnes peatada sõjategevus inimelude päästmiseks.

"Ausalt öeldes ei saa selles sõjas olla win-win-lahendust. Nii suurte inimkaotuste tõttu lakkas see sõda olemast mõlema poole võidule suunatud juba esimesel päeval," ütles Zelenski.

Tema sõnul on ainus tõeline võit praegu sõja peatamine inimelude päästmiseks, mitte sellise valemi otsimine, mis oleks mõlemale poolele võrdselt kasulik.

Zelenski rõhutas, et Ukraina ja USA on pidevas dialoogis ning jätkavad läbirääkimisi. Tema sõnul rakendab USA jätkuvalt erinevaid toetusmeetmeid.

Sanktsioonide kohta märkis Ukraina president samal ajal, et USA peaks tegutsema tugevamalt ja otsustavamalt, et võtta Venemaalt täielikult ära võime sõda pidada.

Zelenski rääkis, et USA pool palus läbirääkimiste üksikasju meedias mitte avaldada ajal, mil välja käidud ideid veel edasi arutatakse. Praegu valmistatakse ette Ukraina presidendi kohtumist Trumpiga New Yorgis, mis on kavandatud septembri lõppu.

Ukraina läbirääkimismeeskonna ühe liikme Davõd Arahhamia sõnul võib Venemaa naasta läbirääkimiste juurde juba oktoobri alguses, pärast septembris toimuvaid Venemaa riigiduuma valimisi.

Samal ajal teatas RBK-Ukraina allikas, et Steve Witkoffi ja Jared Kushneri töö võib talvel viia Ukraina ja Venemaa vahelise energeetikavaherahu saavutamiseni. USA pool põhjendab seda väidetavalt asjaoluga, et Venemaa ei saavutanud ka varasematel talvedel oma eesmärki.

Ukraina andmeil on Venemaa 2026. aastal kaotanud üle 300 000 sõjaväelase

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel on Vene väed alates aasta algusest kaotanud surnute ja haavatutena 301 030 sõjaväelast.

Staap tõi selle arvu paremaks mõtestamiseks esile, et see on võrreldav peaaegu 150 motolaskurpolgu isikkoosseisu suurusega, kui eeldada, et ühes polgus teenib keskmiselt umbes 2000 sõjaväelast.

Kõige suuremad kaotused sel aastal registreeriti kolmel suvekuul, mil Vene väed kaotasid kokku 124 170 sõjaväelast: juunis 39 290, juulis 42 860 ja augustis 42 020.

Septembris on okupatsioonivägede kaotused 15. septembri alguse seisuga juba 20 360 sõjaväelast.

Vaenlase suured kaotused on Ukraina hinnangul kõigi Ukraina kaitsejõudude üksuste tõhusate lahingutegevuste tulemus.

Zelenski: Venemaa püüdis minu lennukit kaks korda droonidega rünnata 

Venemaa on viimastel nädalatel püüdnud kaks korda rünnata Ukraina presidendi lennukit droonidega, väitis Volodõmõr Zelenski teisipäeval intervjuus CBS Newsile, mida vahendas uudisteportaal Ukrinform.

"Minu presidendilennuk oli Moldovas ja seepärast nad ründasid Moldovat," ütles Zelenski. "Kui me tulime tagasi koju, uuesti Chișinău kaudu, tegid nad taas seda," ütles ta.

Zelenski sõnul sisenes tema naasmisel üks või kaks drooni Moldova õhuruumi. Sellest pole varem räägitud, lisas ta.

Ukraina liider märkis, et peab neid vahejuhtumeid Venemaa strateegiaks hirmutada teda ja teisi välisliidreid.

Samuti rääkis ta Venemaa droonirünnakust reisirongile Ukraina ja Poola piiri lähedal. Rongis viibisid kõrged välisriikide ametiisikud, sealhulgas USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor David Petraeus ja Saksa kantsleri riiklik julgeolekunõunik.

"Võib-olla nad ei teadnud, et seal on ameeriklasi, või vastupidi, nad teadsid... Ma ei usalda neid. Ma arvan, et nad teadsid," ütles Zelenski. "Just seepärast nad ründasidki, kuna selles rongis olid eurooplased, ameeriklased ja suur delegatsioon."

Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles eelmisel kolmapäeval, et droon kujutas ohtu Zelenski lennukile, kui see oli teel Moldovast Oslosse.

8. septembril teatas Moldova kaitseministeerium, et tuvastas kell 16.20 drooni Shahed. Droon suundus Chișinău poole ja väljus riigist Ungheni rajooni kaudu, olles viibinud Moldova õhuruumis 17 minutit. Hiljem naasis sama droon Rumeenia suunalt ja kukkus alla Rîșcani rajoonis Starye Mikhaileni küla lähedal, põhjustades põlengu põllul.

Kallas: EL kaalub karmimaid viisapiiranguid Venemaa kodanikele

Euroopa Liit valmistab ette uusi meetmeid Venemaa majanduse, sealhulgas selle varilaevastiku vastu, ning arutab ühtlasi uusi piiranguid Vene diplomaatide liikumisele, viisakeelde endistele võitlejatele ja Vene kodanikele mõeldud turismiviisade poliitika ülevaatamist, teatas EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas oma sõnavõtus Euroopa Parlamendis.

Kallas rõhutas, et EL-i sanktsioonid on Venemaa majandusele juba maksma läinud triljon eurot, ning märkis, et EL koostab seni suurimat üksikisikute ja ettevõtete vastaste piirangute nimekirja.

Ta lisas, et EL lammutab süsteemselt ka Venemaa nn varilaevastikku, kusjuures EL-i mereväeoperatsioonid on asunud kahtlasi aluseid kontrollima. Kallase sõnul on EL-i diplomaatilised jõupingutused kogu maailmas viinud selleni, et üha vähem riike lubab nendel tankeritel oma lipu all sõita, ning selle tulemusena on sajad alused lipust ilma jäänud.

Rääkides diplomaatilisest survest ja Vene kodanike liikumispiirangutest, ütles EL-i välispoliitikajuht, et vaja on uusi otsustavaid samme.

Kallas ütles, et EL on juba vähendanud Venemaa diplomaatilist kohalolekut ühenduses, kehtestanud uued nõuded liikumiseks Schengeni alal ning piiranud Venemaa EL-i esinduse töötajate arvu 40 inimeseni.

Ta märkis, et liikmesriigid rakendavad samasuguseid meetmeid, ning tõi välja, et Ungari saatis hiljuti riigist välja kümme Vene diplomaati.

Siiski nentis ta, et on veel võimalusi lisameetmeteks, sealhulgas Vene diplomaatide liikumise rangem kontrollimine Schengeni alal, viisakeeld Ukrainas sõdinud endistele Vene võitlejatele ning Vene kodanikele turismiviisade väljastamise ülevaatamine.

Kallas rõhutas, et EL peab vähendama nende inimeste arvu, kes võivad potentsiaalselt korraldada rünnakuid Euroopa territooriumil.

Reuters: Ukraina droonirünnakud peatasid kolm suurimat Vene diislitootjat

Kolm Venemaa kuuest suurimast diislikütust tootvast rafineerimistehasest on pärast Ukraina droonirünnakuid septembris järsult tootmist vähendanud või täielikult peatanud, teatas uudisteagentuur Reuters teisipäeval, mida vahendas The Kyiv Independent.

Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu on kujunenud üheks Kiievi kaugrünnakute strateegia majanduslikult olulisemaks osaks. Need on aidanud kaasa kogu Venemaad hõlmavale kütusepuudusele ning vähendanud suve jooksul järsult rafineerimistehaste tootmismahte, kommenteeris Reuters.

Hiljutised rünnakud on tabanud mitut Venemaa suurimat naftatöötlemiskompleksi, suurendades survet riigi kütusevarudele ja naftatöötlemisvõimekusele. Reuters teatas, viidates turuandmete analüüsile, et kolm Venemaa kuuest peamisest diislikütuse tootmise rajatisest on septembris tegevuse peatanud või seda oluliselt vähendanud.

Kuuest tehasest – Kiriši rafineerimistehas Leningradi oblastis, NORSI Nižni Novgorodi oblastis, Taneco Tatarstanis, Omski rafineerimistehas Siberis, Permi rafineerimistehas Permi krais ning Volgogradi rafineerimistehas – annavad kokku poole Venemaa kogu diislikütuse toodangust.

Kõiki neid rajatisi on tabanud Ukraina droonirünnakud, kuid Kiriši rafineerimistehas on täielikult töö peatanud, samal ajal kui NORSI ja Volgogradi rafineerimistehas töötavad allikate sõnul vaid umbes veerandi ulatuses oma võimsusest.

Leningradi oblastis, kus asub oma tegevuse peatanud Kiriši rafineerimistehas, on võimud kehtestanud tanklates kütuse müügipiirangud. Kuberner Aleksandr Drozdenko ütles 15. septembril, et meetmed on "ajutised" ning jäävad kehtima 1. oktoobrini.

"Olukord on endiselt keeruline," ütles Drozdenko.

Ukraina on üha enam sihikule võtnud Venemaa rafineerimistehaseid, et häirida kütusevarustust ning vähendada energiasektorist saadavaid tulusid, millega Moskva oma sõda rahastab.

Ukraina rünnakud Venemaa naftataristule on süvendanud riigi sisemist kütusevarustuskriisi, aidates kaasa ekspordikeeldudele, hinnatõusule ja müügipiirangutele kogu Venemaal.

USA president Donald Trump on viimasel ajal juhtinud tähelepanu Kiievi kampaaniale Venemaa diislikütuse taristu vastu, kutsudes Ukrainat üles rünnakud lõpetama ning väites, et just need rünnakud, mitte sõda Iraanis, põhjustavad üleilmset kütusehindade tõusu.

"[Ukraina president Volodõmõr] Zelenski peab tegema ühte asja – ta peab lõpetama Venemaal diislikütuse tootmise rivist välja löömise," ütles Trump 13. septembril ajakirjanikele. "Las ta ründab [muid] sihtmärke, aga mitte diislikütust, sest ta tekitab diislikütuse puuduse. … Seda ei põhjusta Lähis-Ida," rääkis USA president.

Trump kordas hiljem uuesti, et maailma diislikütuse hinnatõusu põhjustab peamiselt Vene-Ukraina sõda, mitte (USA sõda) Iraaniga.

Olemasolevad tõendid viitavad siiski sellele, et diislikütuse hinna järsu tõusu peamine põhjus on USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu ning Hormuzi väina sulgemine.

Vene võimud piiravad Peterburi ümber kütusemüüki

Venemaa suuruselt teist linna Peterburi ümbritseva Leningradi oblasti võimud otsustasid kehtestada tanklates müüdavale kütusele piirangu, mille kohaselt müüakse autojuhtidele ühe tankimiskorraga kuni 30 liitrit kütust.

Otsus võeti vastu piirkonna keerulise kütuseolukorra taustal, teatas Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko. Tema sõnul on olukord keeruline, kuid võimud loodavad selle stabiliseerida. Samuti kutsus ta elanikke üles mitte sattuma paanikasse.

30-liitrine piirang plaanitakse lähiajal kehtestada kõigis piirkonna tanklates. Leningradi oblasti valitsuse andmetel on tegemist ajutise meetmega, mis peaks kehtima 1. oktoobrini.

Eraldi on ette nähtud, et päästeteenistused ja kiirabi saavad tankida järjekorrata. Samal ajal jäeti paaris-paaritu süsteem, mis määrab tankimise võimaluse vastavalt autonumbrile, reservvariandiks.

Leningradi oblasti kütuseprobleemid on juba viinud selleni, et osa tanklaid on töö peatanud. Drozdenko sõnul on kütusepuuduse tõttu tegevuse katkestanud umbes viiendik piirkonna era- ja väikestest tanklatest ning kõige suuremad probleemid on tekkinud bensiiniga AI-95.

Olukorda mõjutas ka Kiriši naftatöötlemistehase KINEF töö seiskumine.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 511 530 (+1530);

- tankid 12 345 (+0)

- jalaväe lahingumasinad 25 339 (+5);

- suurtükisüsteemid 49 820 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2132 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1642 (+4);

- lennukid 442 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robootikasüsteemid  2630 (+4) ;

- operatiivtaktikalised droonid 519 069 (+789);

- tiibraketid 5 111 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 149 557 (+374);

- eritehnika  4692 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.