"See oli parim aeg, see oli halvim aeg." Nii kirjeldas Charles Dickens Euroopat Prantsuse revolutsiooni ajal. See lause kirjeldab hästi ka maailma, kus meie elame. Muutused toimuvad uskumatult kiiresti. Väljakutsed on erakordsed. Kui ma vaatan Euroopat, avaneb mulle selline pilt. Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem. Kuid liidu olukord võib tunduda ka ebakindlam kui kunagi varem.

Need kaks väidet võivad näida vastandlikud. Kuid mõlemad on tõesed. Need peegeldavad praeguseid erakordseid aegu. Keerukaid aegu, mida iseloomustavad suured võimalused, mida kõik riigid püüavad ära kasutada, ja suured ohud, millega kõik püüavad toime tulla.

Selles maailmas on Euroopa otsustanud olla ise oma õnne sepp. Ja nüüd on esile kerkimas tugevam ja sõltumatum Euroopa.

See on Euroopa, mis kindlustab oma heaolu. Euroopa, mis on vabanemas toksilisest sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest. Euroopa, millest on saanud planeedi suurim kaubandusjõud. Euroopa, mis on asunud oma tööstuspoliitikat põhjalikult muutma, kuid püüab säilitada oma ainulaadse sotsiaalse mudeli.

See on Euroopa, mis suudab kaitsta end paremini kui kunagi varem. Mis on otsustavalt muutnud inimeste lähenemisviisi kodumaa kaitsmisele. Mis on ainuüksi viimase viie aasta jooksul suurendanud kaitsekulutusi peaaegu 80 protsenti.

See on Euroopa, kus üksteise eest seistakse. Nagu me seisame ka Ukraina kõrval, kes võitleb oma tuleviku ja meie vabaduse eest. Või nagu me seisime Gröönimaa eest, kui teda ähvardati. Või kui droonid, hübriidrünnakud või desinformatsioon meie demokraatiat ohustavad.

See kõik näitab üht. Euroopa seisab eurooplaste eest. Ning praeguses külmas ja ebakindlas maailmas saab eurooplastele tõelist suveräänsust pakkuda ainult Euroopa. Ja just seetõttu võime Euroopa üle nii uhked olla.

Samal ajal on ohud, millega Euroopal tuleb silmitsi seista, hästi teada. Varasemad eeldused ja suhted on muutunud ebakindlaks ning maailm on varjamatult vaenulik. Meie maailmajaos käib territoriaalne agressioonisõda ja sõdu on puhkenud ka naabruses. Ülemaailmset konkurentsi kujundab võitlus tööstussuutlikkuse pärast. Narratiivide lahingus aga püütakse vähendada usaldust Euroopa vastu ja halvata meie demokraatiat.

Kuid inimeste mured ei seostu üksnes suurte ülemaailmsete ohtudega. Paljud Euroopa pered kannatavad mitmesuguste kriiside tõttu, muu hulgas elukalliduse ja eluasemehindade pärast. Muutuste ja tehnoloogia arengu peadpööritav kiirus mõjutab töökohti, elatusvahendeid ja ühiskonda. Sel on sügav mõju ka demokraatiale ja inimeste mõtteviisile. Näeme seda äärmuste esilekerkimises ja nüansside kadumises – või isegi selles, kuidas me üksteisega suhtleme.

Tõelisi muresid kasutatakse relvana, et inimeste vahele kiilu lüüa. Mõnikord väljastpoolt – ja väga tihti ka seestpoolt. Kuid meie tee on selge. Ehitame üles sõltumatut ja suutlikku Euroopat. Miski ei saa meid sellelt teelt kõrvale juhtida. Selles maailmas siin peab Euroopa saatus jääma eurooplaste kätesse.

Nii et meie valik on selge. Kas soovime tugevat ja sõltumatut Euroopat, mis seisab muutunud maailmas oma väärtuste eest? Või laseme lahkhelidel ja sõltuvussuhetel end teelt eksitada? Kas tahame juhinduda Euroopa ideest, et üheskoos oma saatuse üle otsustada? Või laseme autoritaarsete jõudude käsutäitjatel ja käsilastel oma demokraatiat õõnestada?

Olgu tegemist äärmusnatsionalistide või Euroopa-vastaste jõudude, Venemaa sekkumise või desinformatsiooniga. Nimed võivad erineda, kuid eesmärk on sama. Nad põlgavad meie väärtusi ja tahavad lõhkuda Euroopa ühtsust. Seega ei tule meil üksnes võidelda nende rünnakute vastu, vaid peame võitlema üheskoos Euroopa idee eest.

Majandus

Liidu majandus on Lähis-Ida sõdade mõjule oodatust paremini vastu pidanud. Töötuse tase on peaaegu rekordiliselt madal. Kuid kõrgemad energiahinnad ja suuremad laenukulud survestavad nii inimesi kui ka ettevõtteid.

Rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha selgeid eelarvevalikuid ning samal ajal kaitsta investeeringuid. Euroopa majandusele uue hoo andmine on seega meie põhiprioriteet. Meil on tohutu turg, maailmatasemel tööstus ja teenused, rikkalikud säästud ja üks maailma juhtivaid valuutasid. Kuid meie kapital, võrgud ja ostujõud on jätkuvalt killustatud.

Seepärast tegime ametisse astudes julge plaani. Ehitada üles majandus, kus innovatsioon ja energia ei tunne riigipiire. Kus ettevõtted konkureerivad ja kasvavad kõikjal Euroopas ning säästudest rahastatakse meie tulevikku. See on Draghi ja Letta aruannete mõte. Üheskoos saavutame need eesmärgid. Kuid kõik institutsioonid peavad tegutsema kiiremini.

Oleme saavutanud poliitilise kokkuleppe tegevuskava "Üks Euroopa, üks turg" suhtes. Järgmise aasta lõpuks saame üheskoos hakkama ühtse turu ajaloolise ümberkujundamisega, see on hädatarvilik.

Praeguses majanduses on kiire tegutsemine ülitähtis, olgu tegemist siis loa või vormi, võrguühenduse või rahastamisotsusega. See kõik võib mõjutada, kuhu tehakse investeeringuid. Kus luuakse töökohti. Me peame toimima palju tempokamalt. Seepärast esitame ettepanekud, et muuta lubade andmine veelgi kiiremaks.

Selliste projektidega, mis on Euroopa strateegilistes huvides, tuleb tegutseda oluliselt hoogsamalt. Kui halduskoormus hoiab tagasi ettevõtlust ja VKE-sid, tuleb vähendada ka bürokraatiat.

Teile on teada, et komisjoni 12 koondettepanekut aitavad vähendada halduskoormust ligikaudu 17 miljardi euro võrra aastas. Kuid reeglite lihtsustamine ei saa olla ainult ühepoolne. Seda tuleb võtta tõsiselt kõigil tasanditel. Oleme pikka aega rääkinud ülereguleerimise kahjulikest tagajärgedest.

Jah, Euroopa tasandil anname me endast parima, et bürokraatiat piirata, kuid nüüd on minu arvates käes aeg liikmesriikidel tegutsema hakata. Kui me võtame lihtsustamist tõsiselt, vajame ka ülereguleerimise vastast kokkulepet.

Euroopa ei saa jätkata tööstusliku suurjõuna, kui meie energiahinnad on struktuurselt liiga kõrged.

Kui Venemaa oma gaasitarned lõpetas, astusime talle vastu. Meie energiavarustus on nüüd mitmekesisem. Ja me investeerisime omamaisesse puhtasse energiasse – taastuvatesse energiaallikatesse ja tuumaenergiasse.

Kuid siis tuli Hormuzi väina sulgemine. Ja jällegi tundsime kibedalt, mida läheb meile maksma üldine sõltuvus imporditud fossiilkütustest. Konflikti algusest saadik oleme pidanud imporditud fossiilkütuste eest maksma lisaks 90 miljardit eurot. Sealjuures ei ole me saanud mitte ühtegi molekuli lisaenergiat.

Niisiis peame kahekordistama pingutusi taskukohase, omamaise, puhta energia tootmiseks. Pean silmas nii taastuvenergiat kui ka tuumaenergiat ning biometaani ja muid energiaallikaid, mis on tehnoloogiliselt neutraalsed. Kuid need peavad muutma meid sõltumatuks.

Sõltumatuse saavutamiseks peame Euroopa elektrifitseerima. Meie eesmärk on 2040. aastaks elektri osakaal kahekordistada. Sel viisil saaks Euroopa fossiilkütuste impordilt kokku hoida 260 miljardit eurot aastas. Ühtlasi peame tagama, et elekter, mida me toodame, oleks kättesaadav.

Eelmisel aastal suurendasime taastuvenergia tootmisvõimsust rohkem kui 80 gigavatti. Ent ühendamist ootab veel kuus korda rohkem võimsust. Seepärast tuleb võrgupakett kiiremas korras vastu võtta.

Me peame tempokamalt investeerima. Võrguühendusi kiiremaks muutma. Energia salvestusruumi arendama. Lühidalt öeldes, olgu Euroopa tulevik elektri päralt!

Me võime alandada energiahindu, rohkem investeerida ja innoveerida, reformida oma majandust. Kuid sellest kõigest pole tulu, kui meie ettevõtted ei konkureeri võrdsetel tingimustel.

Meie kaubavahetuse puudujääk Hiinaga on praegu miljard eurot päevas. Oleme jõudnud murdepunkti. Mõned arvavad, et meid ähvardab teine Hiina šokk. See šokk on juba kohal. Seda on näha meie kogukondades ja tehastes kogu liidus. Selle tagajärjeks on Euroopa tööstuspiirkondade deindustrialiseerimine. See ei ole jätkusuutlik.

Sellepärast peame Hiinaga dialoogi, et omavahelist kaubavahetust tasakaalustada. See dialoog peab nüüd tulemusi andma. Tõsiasi, et Hiina sisenõudlus on nõrgenenud, tähendab, et ta vajab ka Euroopa turgu. Seega on meie mõlema huvides teha koostööd lahenduste leidmiseks.

Öelgem selgelt välja: kasutame kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et meie suhteid tasakaalustada. Sõnad on head. Kuid teod on paremad.

Märkida tuleks veel seda, et meil on endiselt liiga palju ohtlikke sõltuvusi. Me sõltume rohkem kui 80 protsendi ulatuses Hiinast mitmete kriitiliste toorainete osas. Mõningate haruldaste muldmetallide puhul 90 protsendi ulatuses. Me oleme küll palju ära teinud, kuid me ei ole ainsad, kes püüavad tarneallikaid mitmekesistada. Me peame hankimisega kiirustama ja varusid kasvatama.

Ükski riik ei suuda seda üksi teha. Seega peame mõtlema teisiti. Sellepärast asutame uue Euroopa kriitilise toorme ettevõtte. Selle abil saame muretseda ja koguda materjale, mida vajame elektriautode, kiipide ja akude, puhta tehnoloogia ja kaitsetööstuse ning palju muu jaoks.

Sellele ei tugine mitte ainult meie tööstus, vaid ka meie sõltumatus ja julgeolek.

See toob mind järgmise teema juurde, milleks on rahastamine. Öelgem selgelt välja: meie eelarve toetab meie tulevikku. Ning nüüdisaegne eelarve vajab uusi omavahendeid.

Me peame looma oma äriühingutele sellised tingimused, kus nad saavad investeeringuid ligi meelitada ja kasvada. Sellepärast on meie töö hoiuste ja investeeringute liidu loomiseks ülitähtis. Kuid kapitaliturgude arendamine võtab aega. Ja meie ettevõtete vajadused on pakilised. On tarvis, et meie pangandussüsteem oleks orienteeritud majanduskasvule, mitte ainult stabiilsusele.

Seepärast esitame uue panganduspaketi, mille fookuses on lihtsustamine ja killustatuse vähendamine. Me teame, et nõudlus kapitali järele on olemas. Kuid me vajame suuremat suutlikkust ja riskivalmidust.

Meie süvatehnoloogia idufirmad on 2026. aastal ligi meelitamas rekordilisi riskikapitaliinvesteeringuid. Sellepärast teatasin ma eelmisel aastal Euroopa kasvufirmade fondi loomisest.

Nüüd, aasta hiljem, on esimesed investeeringud tehtud sellistesse ettevõtetesse nagu ICEYE. ICEYE asutasid kaks noort eurooplast: Rafał Poolast ja Pekka Soomest. Nad kohtusid esimest korda Erasmuse üliõpilasvahetuse kaudu umbes 15 aastat tagasi. Nad asutasid koos tehnoloogia idufirma. Nende äriidee oli seotud satelliidipiltidega. Nad said toetust programmist "Horisont". Nad tõestasid, et nende tehnoloogia töötab. Nad kasvasid erainvesteeringute toel. Ja tänaseks on neist saanud üks maailma juhtivaid kosmosetehnoloogia ettevõtteid, millel on kontorid Soomes, Poolas, Hispaanias ja Kreekas.

ICEYE lugu näitab, et innovatsioon on Euroopas kodus. Lisaks näitab see, et saame anda Euroopas ettevõtlikkusele uue hingamise.

Need on Euroopa majanduse põhinäitajad. Kuid EL-i tulevane heaolu ja julgeolek sõltuvad suuresti meie valikutest meie ajastu murdepunktides, milleks on kliimamuutused ja tehisintellekt.

Kliimamuutused

Kliimamuutuste tõelist palet nägime juba sellel suvel. Peaaegu ükski Euroopa piirkond ei jäänud puutumata. Belgias Hautes Fagnes'i looduskaitsealal lõõmanud tulekahju muutis sajanditevanuse turbaala tuhaga kaetud jäätmaaks.

Leegid ulatusid Iirimaa mägedest kuni Kreeka ja Horvaatia saarteni. Alpides kahanevad iidsed liustikud iga päevaga. Kõige selle mõju on täiesti laastav: põles 660 000 hektarit maad. Hävis ligikaudu 12 miljonit tonni põllukultuure.

Tuiksoonteks olnud jõed, nagu Doonau, Rein ja Garonne, on silmnähtavalt kokku kuivamas.

Kuumalaine ajal registreeriti üle 35 000 lisasurma. Hooldekodudes ja haiglates tõusis temperatuur ohtlikult kõrgele. Ja kõik see on alles algus.

Need olid kõigi aegade kõige kuumemad suvekuud, kuid ees ootavad tõenäoliselt veel kuumemad. Teadus ei jäta kahtlust. Euroopa soojeneb maailma keskmisest kaks korda kiiremini. Loomulikult on üleminek keeruline. Peame sel teel kohanema ja olema valmis õppetundideks. Kuid pole kahtlust, et Euroopa suudab oma kliimaeesmärgid saavutada ning peab valitud kursil püsima ja kavatseb seda ka teha.

Küsimus ei ole leevendamises või kohanemises. Mõlemad on vajalikud. Vähe sellest, need peavad olema vastastikku tugevdavad. Ainult nii on võimalik saavutada kliimakerksus. Kuid meil tuleb valmisolekut kõvasti suurendada.

Järgmisel kuul esitame uue kliimakerksuse raamistiku. Teeme kindlaks sada kõige haavatavamat territooriumi Euroopas. Samuti hindame riske ja seda, millisel tasandil neid tuleks juhtida.

Nii on meie lähenemisviis kogu ühiskonda hõlmav ja kaasab ka kohaliku tasandi, kus kohanemine on kõige olulisem. Samuti on selle eesmärk muuta Euroopa eestvedajaks kohanemistehnoloogia suurel areneval turul.

Olgu tegu põuakindlate kultuuride, üleujutuste ennetamise või energiatõhusa jahutamisega – Euroopa on juba praegu esirinnas. Ja me peame selle turu hõivama.

Praegu katab erakindlustus Euroopas vaid ligikaudu 25 protsenti katastroofikahjudest. See tähendab, et viimase instantsi kindlustaja roll jääb liiga sageli riigieelarvele. Peame võtma meetmeid, et sellest kindlustuslõhest üle saada. Seepärast loob komisjon kliimariskide kindlustamise liidu.

Selline suvi ei tohi korduda. Seepärast esitame peagi ka Euroopa kuumalaineteks valmistumise kava. Vajame paremaid varajase hoiatamise süsteeme ja paremat tervisealast valmisolekut. Vajame linnades kohanemist ja jahutust. Samuti on meil vaja toetada kõige haavatavamaid.

Teiseks on päevakorras vee ja toiduga kindlustatus. Teame veenappuse riske meie põllumajandustootjatele, energia- ja tarneahelatele. Sellegipoolest läheb Euroopa torudes kaotsi peaaegu üks liiter neljast. Peamiselt lekete tõttu. See on täielik raiskamine. Seega esitame uue Euroopa veealgatuse, sest vesi on väärtuslik. Väärtuslik meie tööstusele, aga ka toiduga kindlustatuse tagamiseks.

Veeta ei saa läbi ei põllukultuurid ega loomakasvatus. Sellest sõltub kogu saak. Seepärast esitame ettepanekud riskijuhtimise parandamiseks ja kindlustuslõhe vähendamiseks. Euroopa põllumajandustootjad said selle lõputu suvega hakkama. Euroopa põllumajandustootjad on maailma parimad. Ja me toetame neid igal sammul.

Järgmiseks tuleb rääkida metsa- ja maastikupõlengutest. Need on järjest intensiivsemad, sagedasemad ja ulatuslikumad. Olen väga uhke, et Euroopa ei istu käed rüpes. Et meie varustus jõuab Euroopas sinna, kus seda on vaja. Kuid on selge, et peame mõtlema suuremalt ja tegema järeldusi kiiremini.

Seepärast oleme palunud mõnel Euroopa kõige kogenenumal tuletõrjujal ja päästetöötajal seda tööd juhtida. Nad vaatavad üle kõik valmisoleku ja ennetamise aspektid. Alates tsiviil-sõjalisest koordineerimisest kuni vajatavate uute võimeteni. Olen palunud neil teha ettepanekuid, sealhulgas tulevase Euroopa tuletõrje õhusõidukipargi kohta.

Meie päästemeeskonnad on ainuüksi sel aastal päästnud lugematul hulgal elusid ja kodusid. Sooviksin teiega jagada üht lugu. See lugu on Taani piloodist Rune Kyndalist.

Tema lennukirg viis teda kõikjale üle maailma. Ta asus elama väikesesse Terrace'i nimelisse linna Kanadas. Temast sai üks riigi kogenenumaid tsiviilpiloote. Kuid Rune tahtis oma annet kasutada millegi suurema hüvanguks. Niisiis tuli ta tagasi Euroopasse, et aidata siin kõikjal metsa- ja maastikupõlenguid kustutada.

Juulis oli tal palju edukaid missioone Kreekas. Seejärel ootas teda ees väljateenitud puhkepaus. Kuid olukord oli hull. Niisiis otsustas Rune jääda.

Mõni päev hiljem sattus ta koos oma päästetööde koordinaatoriga traagilisse õnnetusse. Rune ja päästetööde koordinaator hukkusid. Nad surid kangelastena. Rune andis teiste päästmiseks oma elu. Kogu Euroopa on talle tänu võlgu.

Tehisintellekt

Meie ajastu teine murdepunkt on tehisintellekt. Tehisintellektist on kiiresti saamas meie majanduse ja julgeoleku alustala. Euroopa seisukoht on selge. Tahame tehisintellekti meie ühiskonna, elukvaliteedi ja tootlikkuse hüvanguks maksimaalselt ära kasutada.

Olen optimist ja leian, et tehisintellekt võib inimkonnale kasu tuua, kuid ainult siis, kui toimime õigesti. Nagu iga uue võimsa tehnoloogia puhul, nii on ka tehisintellekti võimalused ja riskid vaja tasakaalu viia. Kui me nende riskidega ei tegele, ei saa me kunagi vallandada tehisintellekti täit potentsiaali.

Nendele riskidele pööratakse nüüd teravdatud tähelepanu, sest eesliini tehisintellekti mudelid on muutumas üha võimekamaks.

Praegu arendatakse mudeleid, mis võimaldavad häkkimist tasemel, mida me varem võimalikuks ei pidanud. Varem või hiljem jõuavad need aga vastaste kätte, kellel on maailmast hoopis teine arusaam kui meil.

Ühtlasi on muutumas üha ilmsemaks ohud, mida kätkevad endas isetäiustuvad mudelid. Intsidendid, kus tehisaruagendid lipsavad välja neile ettenähtud keskkonnast või sisestavad ründekoodi, on ainult väga väike osa sellest, milleks need tegelikult võimelised on. Pärast HuggingFace'i intsidenti on arendajad hakanud lööma häirekella ning kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tegevjuhid annavad märku, et on aeg rekursiivsete mudelite hoog maha võtta. Seda on vaja eesliini tehisintellekti ohjeldamiseks.

Kui juba tehnoloogia arendajad end nii selgelt väljendavad, peame ka meie seda tegema. Tehisintellektimäärus on ilmselgelt kaitsemeetmete kehtestamise jaoks kriitilise tähtsusega vahend. See annab Euroopale võimaluse suunata tööd, mida tehakse kogu maailmas selle probleemi lahendamiseks.

Seega teeme koostööd oma sarnaselt meelestatud partneritega, nagu Kanada, Ühendkuningriik ja muud riigid. Soovime pingutada koos teistega mudelite hindamise, kontrollimise, varajase hoiatamise, tehisintellekti turvalisuse ja paljude muude teemade vallas.

Kutsun peamised eesliini tehisintellektilaborid kokku, et arutada võimalusi toetada jõupingutusi, mida tööstusettevõtted teevad eesliini tehisintellekti ohjeldamiseks.

Tõsi on aga see, et ka Euroopal endal peavad olema vajalikud võimed, eelkõige selleks, et tagada riikide julgeolek.

Me ei tohi võidujooksust välja langeda. See on oluline meie sõltumatuse jaoks. Seega peame märkimisväärselt suurendama oma andmetöötlusvõimsust. Ühtlasi esitame oma mõtted selle kohta, kuidas teha seda puhtalt ja tõhusalt.

Samuti loome uusi võimalusi kasutada avaliku ja erasektori vahendeid investeerimiseks kõige paljutõotavamatesse Euroopa idufirmadesse ja ettevõtetesse.

Kasu saame maksimeerida tehisintellektist tulenevaid riske piirates. Oleme juba palju ära teinud. Näiteks gigatehaste ja tehnoloogilise suveräänsuse vallas. Kuid selle võidujooksu järgmine etapp ei puuduta ainult eesliini mudeleid. Sama lugu oli ka ammustel aegadel trükimasinaga. Selle leiutas saksa leiutaja, kuid seda hakati kasutama kogu Lääne-Euroopas.

Meil ei ole vaja, et just eesliini tehnoloogia arendajad on need, kes saavad sellest suurimat kasu. Peamine on luua väärtust, mida tehisintellekt ei ole veel andnud. Tehisintellekt peab liikuma ekraanilt tegelikku majandusse ja ühiskonda. Tehastesse. Haiglatesse. Täppispõllumajandusse. Energiavõrkudesse. Autonoomsesse sõidukijuhtimisse. Kaitsesse.

Seal on tehisintellekti tegelik väärtus. Ning just seal on Euroopal suur eelis. Meie maailmatasemel tööstusettevõtete valduses on tippkvaliteediga andmed. Need andmed ongi Euroopa aare. Nende toel saab ehitada erilahendusega tööstuslikke tehisintellektimudeleid.

Toon teile ühe ühiskondliku näite. Rinnavähi sõeluuringud – teema, mille kohta paljud teist on väsimatult teavitustööd teinud. Mammograafilises sõeluuringus osalenud naiste seas on rinnavähki suremus 30–40 protsenti väiksem. Varajane avastamine on ülioluline. Siin saabki tehisintellekt anda oma panuse.

Tehisintellektiga toetatud mammograafias on sõeluuringu ajal võimalik vähk avastada varem ning avastada rohkem vähivorme. Tänu sellele jääb ellu rohkem naisi. Seega on meil tehisintellekti vaja tervishoius. Aga ka siin peame jääma Euroopale omase viisi juurde.

Kas ma tahaksin, et mu arstil oleks tehisintellekti jaoks juurdepääs kõigile andmetele, mis on vajalikud õige diagnoosi või parima ravi valimiseks? Otse loomulikult. Kuid kas ma tahaksin, et mu arst oleks tehisintellektipõhine robot? Kindlasti mitte. Ma ei tahaks, et robot ütleks mulle, kas mul on vähk või ei. Mõte on selles, et tehisintellekt peab meie arste aitama. Mitte neid asendama.

See on kõigest üks näide. Keskendume nüüdsest viiele suurima väärtusega sektorile, kus tööstuslikul tehisintellektil on suurim potentsiaal: tervis, transport, põllumajanduslik toidutööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine ning kaitsetööstus ja kosmos.

Novembris kuulutame nendes valdkondades välja pöördelised algatused. Kutsume liikmesriike, Euroopa Parlamendi liikmeid, tööstust ja ettevõtjaid meiega selles ambitsioonikas Euroopa projektis ühinema.

Meie seisukoht on selge. Me tahame tehisintellekti. Me tahame, et tehisintellekt looks rohkem väärtust ja teeks seda vastutustundlikumalt. Ning odavamalt ja väiksema energiakuluga, kuid ennekõike tahame me inimkeskset tehisintellekti. See on Euroopa viis.

Paljud tehisintellektiga seotud riskid mõjutavad ka EL-i sotsiaalset turumajandust. Mõnedel aitab tehisintellekt kiirendada rutiinseid töid ja oma oskusi paremini ära kasutada. Kuid selle viljad jaotuvad oskusrühmade, põlvkondade ja piirkondade vahel ebaühtlaselt.

Vaadake vaid, kui raske on noortel esimest töökohta leida. Euroopal tuleb tegutseda kiiresti. Nii hariduses kui ka tööhõives. Tehisintellekt peab aitama arendada inimeste oskusi ja parandada töökohtade kvaliteeti ning jätma töötajatele piisavalt võimalusi.

Just seepärast vajame kvaliteetsete töökohtade õigusakti. Selle ettepaneku esitab komisjon veel enne aasta lõppu.

Meie põhiväärtused

Järgmisel aastal täitub Euroopa sotsiaalõiguste samba kümnes tegevusaasta. Ent selles valdkonnas on valmimas ühe uued algatused.

EL jätkab investeerimist piirkondadesse, sest igaühel on õigus jääda oma kodukohta. Kavas on algatada Euroopa hooletöö kokkulepe, mille abil võtta käsile demograafilised väljakutsed. Samuti tegime äsja ettepaneku võtta vastu esimene eluasemete õigusakt, et võidelda lühiajaliste üüriteenuste ja eluasemega spekuleerimise vastu.

Kodukohta jäämine ei ole privileeg. Hoolekanne ei ole privileeg. Eluase ei ole privileeg. Need on õigused. Kui sotsiaalõiguste sammas kümme aastat tagasi välja kuulutati, oli maailm teistsugune koht. Ühiskond on aga muutunud. Mõnel puhul paremuse poole, mõnel puhul mitte.

Praegu on sattunud ohtu meie põhiväärtused. Mõned soovivad koguni taganeda naiste õigustest. Et saata meid tagasi ajastusse, kus naised olid teisejärgulised kodanikud.

Oleme pidanud rasket võitlust võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja võrdse tasustamise eest. Seega lubage mul edastada väga selge sõnum kõigile neile, kelle jaoks see on vajalik: naised on siin, et jääda. Me kaitseme oma õigusi. Euroopa jätkab oma väärtuste eest seismist iga päev. Seepärast on mul kavas korraldada koos hea sõbra António Costaga tippkohtumine, millega toetada sotsiaalõiguste samba püsivaid põhimõtteid.

Ajad võivad muutuda, tehnoloogia võib muutuda, kuid meie väärtused ei muutu. Euroopas on inimesed alati esikohal.

Partnerlused

Praegusel murdepunktide ajastul ei saa ehitada jõukust ja julgeolekut ainult oma kodus. Tänavu on EL allkirjastanud vabakaubanduslepingu India, Mercosuri, Mehhiko, Austraalia ja Indoneesiaga.

Oleme sõlminud kaubanduslepingu rohkem kui 80 riigiga – seda on rohkem kui kellelgi teisel. Aga ettevõtjad nõuavad veelgi enam. Nüüd saan kuulutada välja uue rahvusvahelise ühenduvusprojekti, mida kutsutakse Keskkoridoriks. See ühendab Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia otse Euroopa turuga.

Strateegia "Global Gateway" kaudu püütakse kaasata selleks kuni 12 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. 2030. aastaks soovime mitmekesistada kaubateid, kolmekordistada kaubavooge ja kärpida transiidiaegu. Selle saavutamiseks korraldame koos Bulgaaria peaministriga piirkondliku ühendatuse tippkohtumise.

Need partnerlused on Euroopa jaoks strateegiline valik, kuid need on ühtlasi vastus reeglitel põhineva maailmakorra murenemisele.

Mõned tahavad tegutseda omapäi. Kuid see ei ole Euroopa viis. Euroopa on reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel alati esirinnas. See ei saa olla enam ainus viis oma huve kindlustada, sest reeglid üksi ei paku varju kõigi ähvardavate mitmetasandiliste ohtude eest.

Muutunud maailmas tuleb Euroopal oma partnerlused kiiresti ümber kujundada. Ning luua kerksuse suurendamiseks ja demokraatia kaitseks ülemaailmsed koalitsioonid. Tänu oma suurusele ja mõjuvõimule saab ainult Euroopa siin juhtrolli võtta.

Tänu laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule on kaubavahetus EL-i ja Kanada vahel kasvanud vähem kui kümne aastaga 75 protsenti. See näitab kaubanduslepingute mõjujõudu. Me näeme maailma ühtemoodi: olgu jutuks tehisintellekt, kliimamuutused, Arktika või geopoliitika. Ja oleme seisnud kõrvuti Ukraina abistamisel, kaitseküsimustes ning toorainete ja tarneahelate vallas.

Kõige tähtsam on see, et Euroopa ja Kanada usuvad demokraatiasse. Et võim ei kuulu kõige tugevamale, rikkamale või valjuhäälsemale, vaid meile kõigile. Et demokraatlikel riikidel on vabadus valida, kellega koostööd teha.

Seega me ühendame oma jõud vabatahtlikult. Liigume vabakaubanduslepingust edasi tuleviku alliansi poole, et luua ühine heaolu ja majandusjulgeoleku ruum. Arendame arukat tootmist. Loome tehnoloogialiidu. Integreerime oma kaitsesektori tööstusbaasid. Seame tähtsale kohale Arktika piirkonna ühisprojekti. Tegeleme energeetika, kriitilise tähtsusega maavarade ja akudega. Tehisintellekti, kvanttehnoloogia, küber- ja majandusjulgeolekuga.

Me ei loo partnerlust selleks, et olla kellegi teise vastu, vaid selleks, et olla koos tugevamad. Lühidalt öeldes soovime viia suhted Kanadaga võimalikult kõrgele tasemele.

Ütlesin, et peame oma partnerlussuhted kiiresti ümber kujundama. Niisiis soovin tegutseda ühiselt selle nimel, et Kanadast saaks EL-i esimene assotsieerunud liige. Meid seovad üks ookean ja ühed väärtused ja me näeme maailma ühtemoodi. Ja nüüd hakkame kujundama ka ühist tulevikku.

Julgeolek ja Ukraina

Euroopa usk koostöösse on alati põhinenud rahul. See on meie raison d'être. Aga praegu on see rahu ohus. Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda muudkui kestab. Ja ka meie pinnale jõuab üha rohkem ohte. Nägime seda eelmisel nädalal Leedus, Taanis ja Poolas. Seda tõendab ka droonirünnaku katse Leipzigis. Me peame ütlema selgelt välja, mida see endast kujutas: rünnakut, milles kasutati sõjaotstarbelist vahendit ja mille panid Euroopa pinnal toime Venemaa agendid. See ei olnud rünnak üksnes ühe liikmesriigi, vaid kogu liidu vastu. Ja seda me ei luba.

Meil ei tohiks olla toimuva suhtes illusioone: Euroopat ähvardavad hübriidohud ei ole järjest sagedamini üksnes hübriidsed ega üksnes ohud.

Küberründed ja sabotaaž, süütamine ja droonide sissetungid. Need sagenevad iga päevaga. Ja kuna ohutase tõuseb, peab kasvama ka Euroopa valmisolek. Seepärast teen koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendiga ettepaneku uue Euroopa julgeolekustrateegia kohta.

Meie käsutuses on juba palju vahendeid ja me tugevdame oma koostööd NATO-ga. Aga meie kaitsedoktriin, institutsioonid ja otsustusprotsess ei ole uue reaalsusega sammu pidanud. Meie süsteemid on loodud teistsuguse maailma jaoks. Need on rajatud headel kavatsustel põhineva konsensuse ja kompromissi otsimisele. Nüüd tuleb meil kaaluda, kas need on enam otstarbekohased.

Näiteks vajab Euroopa hübriidohutõrje käsiraamatut. Meil on kiiresti vaja jõuda konsensusele selles, kuidas teatavatele intsidentidele reageerida. Intsidentidele, mille puhul pole küll tegemist relvastatud kallaletungiga, kuid mis ohustavad selgelt meie liikmesriikide julgeolekut. Teisisõnu on meil vaja mehhanismi, mis toetaks NATO artiklit 4.

Arvan, et on aeg koostada Euroopa enda artikkel 4 või hädaolukorra julgeolekuprotokoll. Kui üks liikmesriik selle käivitab, tulevad kõik liikmesriigid kokku. Et koordineerida Euroopa vastumeetmeid. Et hoida ära olukorra edasist eskaleerumist ja leevendada mõju.

Aga minu arvates tuleb meil minna veelgi kaugemale. Juba pikka aega oleme arutanud vajadust luua riigijuhtide tasandi kohtumiste formaat, mille fookuses oleks meie maailmajao julgeolek. Milles osaleksid partneritena muu hulgas Ukraina, Ühendkuningriik, Norra ja Kanada.

Arvestades meid ümbritsevate riskide laadi ja ulatust, on see vajadus muutunud üha pakilisemaks. Seepärast jagame oma mõtteid, kuidas muuta Euroopa Julgeolekunõukogu reaalsuseks. Sellega on ilmselgelt kiire.

See ühisrinne tõukab tagant ka meie tööd Euroopa kaitse valdkonnas. Kaitsekulutuste suurenemine on toonud kaasa rekordtasemel investeeringud meie kaitsevõimetesse ja -jõududesse. Käivitatakse uusi ühisprojekte. Ja neid kulutusi tehakse rohkem kui kunagi varem Euroopas. Suuremad tellimused meie tööstussektorile, parem koostalitlusvõime ja rohkem mastaabisäästu. Aga siit tuleb nüüd liikuda edasi järgmisele tasemele.

Sõda Ukrainas on näidanud, kui olulised on strateegilised võimaldid. Need on kriitilise tähtsusega toetusvahendid, mis võimendavad jõude ja milleta usaldusväärne kaitse ei oleks mõeldav. Alates õhu- ja raketitõrjest kuni strateegilise transpordi ja õhus tankimiseni. Kosmosest küberruumini. Need süsteemid on hädavajalikud ja neid peab olema rohkem. Seda eesmärki suudab Euroopa saavutada ainult üheskoos.

Seepärast kuulutan välja uue Euroopa strateegiliste võimaldite rahastamisvahendi, mis on täielikult kooskõlastatud NATO-ga. Sest meie julgeoleku saab tagada üksnes tugev ja usaldusväärne Euroopa kaitsevõime. Ja ei tohi olla mingit kahtlust: Euroopa kaitseb iga ruutmeetrit oma territooriumist.

Selle tähendust näitavad mehed ja naised Ukrainas meile iga päev. Teame, et eelseisev talv tuleb Ukraina jaoks karm. Kuid teame ka, et Põhja-Korea raketid ja Vene droonid ei suuda murda ukrainlaste vastupanu. Ukrainlased võitlevad millegi eest: nad võitlevad oma riigi püsimajäämise, oma identiteedi ja oma vabaduse eest. Nad võitlevad ka meie vabaduse ja meie enesemääramisõiguse eest. Peame edaspidigi Ukrainat võimalikult jõuliselt toetama.

Konkreetselt tähendab see järgmist: esiteks kavatseme kõige karmimal sõjatalvel Ukrainat toetada tugevamini kui varem. Koos partneritega anname humanitaarabi ning parandame Ukraina energia- ja soojavarustust.

Teiseks tugevdame Ukraina õhukaitset. Eelmisel nädalal andsime esimest korda loa Ameerika õhutõrjerakettide Patriot ostuks. Need tuleb nüüd kiiresti kohale toimetada.

Samal ajal peame üheskoos vähendama oma sõltuvust ühest ainsast tarnijast. Seetõttu tahame koostöös Ukrainaga välja töötada soodsa modulaarse raketitõrjesüsteemi. Selle koostöö keskmes on ballistiliste rakettide tõrje süsteem Freyja. Siin kohtuvad ukrainlaste lahingukogemused ja innovaatilisus Euroopa Liidu juhtpositsiooniga tehnoloogia valdkonnas. Ja loomulikult ei tohi unustada meie märkimisväärset tootmisvõimsust.

Freyja on alles algus. Teha tuleb rohkem. Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendist üle jäänud vahenditega kavatseme käivitada uue programmi, mille raames toetame ühisprojekte Ukraina ettevõtetega.

Kolmandaks kavatseme karmistada Venemaa vastu suunatud sanktsioone. Surve Venemaale peab veelgi suurenema. Selleks ei ole tingimata vaja uusi sanktsioone, vaid tuleb eelkõige rakendada juba kehtivaid.

Meie sanktsioonid on mõjusad. Need panid Venemaa majanduse suure surve alla. Venemaa püüab teha kõik, et neid vältida. Seega peame kõrvaldama kõik võimalused sanktsioonidest kõrvale hiilida.

Sel suvel tabas Ukraina linnu iga päev üks rünnak teise järel. Krõvõi Rihis ründasid Venemaa droonid päise päeva ajal rahvarohket kaubanduskeskust. Seejärel toimus teine rünnak, mille sihtmärgiks olid appi rutanud päästetöötajad. See ei ole lihtsalt sõda. See on sihilik terroristrateegia.

Kuid ukrainlased on tõestanud lugematu arv kordi, et nende vaimu ei ole võimalik murda. Ja sel suvel näitas üks väike tüdruk seda meelekindlust kogu maailmale.

Kui sõda algas, oli Saša kuueaastane tüdruk, kellel oli suur kirg. Üle kõige armastas ta tegeleda iluvõimlemisega. Kuid ühel päikeselisel maikuu päeval tabas tema kodu Venemaa rakett. Saša päästeti rusude alt ja ta oli kaks nädalat koomas. Teadvusele tulles avastas ta, et on kaotanud vasaku jala. Ühes majaga näis olevat kokku varisenud ka tema unistus.

Aga Saša keeldus alla andmast. Kõigest seitse kuud pärast rünnakut oli ta oma uue proteesiga võimlas tagasi. Saša treenis rohkem kui kunagi varem ja võitis kulla kulla järel.

Sel suvel oli ta oma turneega "Dance of Freedom" (Vabaduse tants) liikvel kõikjal maailmas. Tema eesmärk oli näidata, kui vastupanuvõimeline on Ukraina oma võitluses vabaduse eest. Saša on inspireerinud inimesi nii Eiffeli torni ümbruses ja Times Squareʼil kui ka Rios ja Tokyos. Saša, oled meile kõigile suureks inspiratsiooniks. Slava Ukrajini! Au Ukrainale!

Eurooplasi on tugevalt puudutanud sügavad kannatused Gazas ja asunike kontrollimatu vägivald Jordani jõe läänekaldal. Iisraeli valitsuse otsus arendada edasi ebaseaduslikku E1 asunduse projekti on vastuvõetamatu.

Eelmisel aastal kutsusin Euroopat tegutsema ja pakkusin välja mitu meedet. Paljudel eurooplastel on raske toime tulla sellega, et liikmesriigid ei ole suutnud saavutada konsensust ühtse reaktsiooni küsimuses. Mõni liikmesriik on liikunud edasi, mõni alles kavatseb seda teha. Lõhestunud Euroopa ei ole võimeline muutma sündmuste kulgu.

Lähikuud on piirkonnas otsustava tähtsusega. Neist probleemidest hoolimata on Euroopa üks suurim palestiinlaste toetaja. Oleme andnud rohkem abi kui keegi teine. Palestiina rahastajate rühma ja Gaza tiimi algatuse kaudu oleme toonud kokku 65 delegatsiooni. Üheskoos oleme andnud lubaduse eraldada Gaza ülesehitamiseks ja kaasaegse Palestiina omavalitsuse toetamiseks peaaegu 1 miljard eurot.

Euroopa pooldab Iisraeli õigust ennast kaitsta. Aga samamoodi on Palestiina rahval õigus elada turvaliselt ja väärikalt. Euroopa ülesanne on hoida elus lootust, et kahe riigi lahendus saab teoks.

Rändekriis

Olen kogu oma kõnes rääkinud vajadusest, et Euroopa peab tegutsema koos, või siis ohust, et Euroopa killustub. Sel suvel pandi meie ühtsus piiridel järjekordselt proovile.

Meie idapiirist Kreeta rannikuni ja otse üle Vahemere. Ja muidugi Ceutas aset leidnud kriisiga. Need sündmused on oma olemuselt erinevad, aga neil on kaks ühist joont. Esiteks kasutatakse ära haavatavaid inimesi. Seda teevad jõhkrad inimkaubitsejad ja -smugeldajad, meie vastased. Seepärast oleme teinud ettepaneku sanktsioonirežiimi kohta, et anda kurjategijatele hoop sinna, kus see on kõige valusam.

See toob mind teise ühise joone juurde.

Kõik meie välispiirid on Euroopa piirid. Seega tahaksin pöörduda otse Hispaania rahva poole: Ceuta piir on Euroopa piir, sest Ceuta on Hispaania ja Ceuta on Euroopa. Euroopa seisab teie eest. Mõte on selles, et ainus lahendus on Euroopa lahendus ning selleks on rände- ja varjupaigalepe.

Pärast aastatepikkust tööd on meil lõpuks ühine Euroopa raamistik, millega jagatakse vastutus kõigi vahel ja nõutakse kõigilt solidaarsust. See tuleb nüüd täielikult rakendada. Oleme õigel teel. Viimasel kahel aastal on ebaseaduslike saabujate arv 55 protsenti vähenenud ja käesoleval aastal vähenes see veel 35 protsenti. See on tõeline edasiminek.

Kuid sel suvel toimunud sündmused näitavad, et meie tööriistu tuleb täiustada, eriti hädaolukordade jaoks. Euroopal on tarvis vahendeid, mille abil oma piire pidevalt kaitsta, iseäranis juhtudel, mil leiab aset relvana kasutatav provotseeritud massiliikumine. Sellepärast paneme ette uue Euroopa hädaolukordadele reageerimise raamistiku.

See käivitatakse üksnes rangelt kindlaks määratud kriteeriumide alusel ning võimaldab ajaliselt piiratud ja selgelt määratletud paindlikkust standardmenetluste kohaldamisel.

Euroopa sõnum on ühene: peame alati kinni oma väärtustest ja põhiõigustest, aga ei tee kunagi kompromisse oma piiride kaitsmisel. Kes ja millistel tingimustel liitu tulevad, otsustame meie, eurooplased, ja mitte inimsmugeldajad ega -kaubitsejad.

Seepärast asume veelgi jõulisemalt Frontexit tugevdama ning eriti tahame seeläbi kiiremaks muuta tagasisaatmise protsessi. Meil on kavas parandada varajase hoiatamise süsteeme ning teha seda ka koostöös kolmandate riikidega. Tagame, et suudame küberruumis ohte tuvastada ja ennetada. Ja lisaks muule jätkame tegelemist ebaseadusliku rände algpõhjustega.

Peame tegema oma naabritega koostööd, et suurendada investeeringuid. Peame pakkuma noortele sisukaid tulevikuväljavaateid, et neil ei oleks tunnet, et nende elu on õnnemäng. Töökohad, oskused, väljaõpe, praktikakohad.

Seepärast kuulutan välja Vahemere noorte oskuste ja töökohtade uue algatuse.

Just sedasi saame vähendada ebaseaduslikku rännet. Kui austame kaitset soovivate inimeste õigusi, kui soodustame turvalist ja seaduslikku rännet partnerriikides asuvate uute rändekanalite büroode abil ning kaitseme Schengeni ala vabadusi. Eeskätt tõestab see kõik, et Euroopa oskab ühiselt tegutseda.

Euroopa vajab ühiseid lahendusi rohkem kui kunagi varem, sest ähvardatakse ka Euroopa demokraatiat. Ikka ja jälle näeme, kuidas desinformatsiooni ja välissekkumistega tahetakse meie vahele kiile lüüa. Püütakse murendada usaldust meie demokraatlike struktuuride ja vaba meedia vastu. Välispropaganda, mis mürgitab valimiskampaaniaid. Vandenõuteooriad, mida luuakse kiiresti levivate süvavõltsingutest videote abil.

See on kognitiivne sõjapidamine. Meil Euroopas on kombeks kujundada oma arvamus välja usaldusväärse ja sõltumatu teabega tutvumise põhjal. Selline lähenemine iseloomustab meie väitlusi, kompromisse ja lahenduste leidmist ka siis, kui tegemist on vastuoluliste teemadega. Just selline avatus on meie suurim tugevus. Kuid meie vastased kasutavad seda relvana, et väitlusi ja tõde moonutada.

Seega on meil vaja kollektiivset võimet ennetada, avastada ja reageerida. Seepärast kuulutasin eelmisel aastal välja demokraatia vastupanuvõime keskuse asutamise. Keskus on juba saavutanud häid tulemusi koos kõigi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga. Me tõhustame oma tööd veelgi ning ühendame ressursid liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Demokraatia ja sotsiaalmeedia

Me ei tohiks aga luua endale illusioone: Euroopa demokraatiat ei ohustata mitte ainult väljastpoolt. Me näeme, et esile kerkivad demokraatia- ja Euroopa-vastased jõud. Ja me teame, milliseid riske see kaasa toob.

Aga miski ei ole paratamatu. Vaadake Ungarit. 12. aprill jääb väga kauaks meelde. Sel päeval otsustasid ungarlased oma tuleviku enda kätesse võtta. Nad valisid demokraatia. Nad valisid Euroopa. Nad tõid Ungari tagasi sinna, kuhu ta kuulub, Euroopa Liidu südamesse.

Aastaid kestnud tagasilangus on peatatud ja ratas pandud teistpidi liikuma. Korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastu võideldakse üha tempokamalt. Põhiõiguste valdkonnas on toimunud reaalne edasiminek. Ja ka akadeemilise vabaduse vallas. Ning nüüd on Ungaris võimalik kasutusele võtta miljardite eurode ulatuses investeeringuid. Loomulikult on ees veel palju tööd, kuid see näitab, et raske töö tasub end ära.

Tänu õigusriigi olukorda käsitlevatele aruannetele avastatakse kõik võimalikud probleemid varakult ja nendega tegeletakse dialoogi käigus. Tänu parlamendile oleme tugevdanud seost rahaliste vahendite ja õigusriigi põhimõtte austamise vahel.

Järgmise pikaajalise eelarvega peame minema veelgi kaugemale. Õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimine on EL-i vahendite saamise vältimatu eeltingimus. See peab olema eelarves kesksel kohal. Seda nii praegu kui ka tulevikus.

Põhimõtteliselt tähendab demokraatia seda, et inimestele on antud võim valida, millises ühiskonnas nad tahavad elada. Praegu on lapsevanematelt suur osa sellest võimust ära võetud. Euroopa noored veedavad neli kuni kuus tundi päevas ekraani taga. Lapsed tõmmatakse üha sügavamale infovoogu, mis on üles ehitatud nii, et nad ei lõpetaks selle kerimist.

Oleme tunnistajaks sellele, kuidas meie lapsi hoitakse kinni. Kinni hoitakse nende tähelepanu, keskendumisvõimet ja mõtlemist. See jätab lapsed ilma lapsepõlvest. Meie lastel on vaja aega, et kasvada iseendaks, et kasvada üles koos teistega. Nad peavad saama kokku puutuda kõigi emotsioonide ja valikuvõimalustega, mida päriselus ette tuleb. Neil on vaja aega sellekski, et igavust tunda, sest just see paneb nad kasutama oma kujutlusvõimet. Paneb nad rääkima, nõus olema, eriarvamusele jääma, seisukohti väljendama, seisukohti muutma.

Aga kui lapsel on nutitelefon, siis võetakse talt kõik need võimalused ära. Lapsevanemad näevad, mis on sellise olukorra hind: unetus, ärevus, isegi enesevigastamine. Ja üha rohkem tuleb ette ka surmaga lõppevaid tragöödiaid.

Nii juhtus 14-aastase Belgia tütarlapse Oléaga. Oléa langes küberkiusamise ohvriks ja võttis endalt elu täpselt kuu aega tagasi. See on nii traagiline ja kurb lugu, et ma ei olnud kindel, kas seda puudutada, aga Oléa ema on oma tütrest nii liigutavalt rääkinud ja väljendanud tuliselt soovi, et teistega nii ei juhtuks. Ma ei taha tema sõnade mõjujõudu vähendada, nii et annan need edasi prantsuse keeles: "Je suis persuadée que sans ces réseaux omniprésents, ma fille serait toujours là. C'est trop." Tal on õigus. C'est trop. Mis liig, see liig.

Ma kutsusin kokku eraldi eksperdirühma. Me rääkisime noortega. Me vaatasime, kuidas Austraalias ja mujal on selle teemaga edasi liigutud. Nüüd on Euroopa kord tegutseda.

Homme esitab komisjon ettepaneku turvalise internetikasutuse õigusakti kohta ehk niinimetatud KIDS ACT-i. Meie lähenemisviis saab olema etapiviisiline ja diferentseeritud. Igas vanuses tuleb tegeleda eri teemadega. Seepärast peab iga vanuserühma kaitstuse taset selle järgi seadma.

Ei mingit sotsiaalmeediat alla 13-aastastele. Ei mingeid isiklikke kontosid alla 15-aastastele. See tähendab, et 13- kuni alla 15-aastastele lastele saab vanemate järelvalve all luua niinimetatud minikontod, mille funktsioonid ja kasutamise aeg on piiratud. 15–18-aastastele peavad platvormid tagama turvalise disaini.

Ma tean, et paljude arvates on suurte tehnoloogiaettevõtete võim tohutu. Usutakse, et seda ei ole võimalik tagasi pöörata. Ma ei ole nõus. Me ei pea sõltuvust tekitavate funktsioonide kasutamisega nõus olema. Me ei pea olema nõus sellega, et lapsi meelitatakse üha äärmuslikuma sisu juurde. Me ei pea olema nõus sellega, et tehisintellekti abil tehakse tüdrukute fotodest seksualiseeritud pilte.

See tähendab, et me pöörame tõendamiskoormise ümber. Platvormid peavad tõendama, et nad on turvalised. Küsimus ei ole selles, kas me anname oma lastele juurdepääsu sotsiaalmeediale. Küsimus on selles, millal ja kuidas anname sotsiaalmeediale juurdepääsu alaealistele.

Euroopa võimuses on tegutseda. Me otsustame oma reeglite üle ise, seda ei tee suured tehnoloogiaettevõtted. Need ohud ei puuduta ainult alaealisi. Näiteks sõltuvust tekitav disain kahjustab kõiki. Seepärast on meil vaja ulatuslikumat raamistikku digitaalse õigluse akti näol. Esitame selle õigusakti ettepaneku sügisel.

Kõik see näitab meile, mida Euroopa on võimeline tõeliselt olulistes küsimustes saavutama, kuid lisaks peame me tagasi võitma eurooplaste südamed. Looma tunde, et me kuulume kokku millegi meist suuremaga. Et see on meie ühine kodu.

Peame looma kindlustunde, et eurooplastena oleme me alati üksteisele toeks. Sest piisab, kui vaadata meie piiridest kaugemale, et mõista, kui oluline see Euroopa idee endiselt on. Piisab, kui vaadata Ukraina ja Moldova suunas. Lääne-Balkani riikide suunas. Piisab, kui vaadata kõiki Euroopa Liidu läheduses asuvaid riike. Ja kuna nende tulevik on meie liidus, pakume varsti välja tegevuskavad kõige kaugemale jõudnud kandidaatriikidele.

See protsess jääb ka edaspidi põhinema saavutustel. Ja lubage mul korrata, meie väärtuste järgimise osas me järeleandmisi ei tee.

Mind täitsid õudusega pildid eelmisel nädalal Belgradis toimunud Ratko Mladići matusetseremoonialt. Ta pani toime kõige jõhkramaid inimsusevastaseid kuritegusid. Sõjakurjategijate ülistamisel lihtsalt ei ole kohta Euroopa Liidus. Kõik endises Jugoslaavias toimunud sõdade ohvrid väärivad, et neid mäletataks, ja kõik nende perekonnad väärivad meie kaastunnet. See on just see, mida Euroopa Liit kaitseb: tõde, õiglus ja meie väärtuste austamine.

Euroopa jääb alati truuks oma väärtustele. Meie liit sai alguse rahuprojektina. Et meie traagiline minevik annaks teed ühisele tulevikule kõigi eurooplaste jaoks. Aastakümneid hiljem näevad miljonid inimesed Euroopas endiselt ideaali, mõnikord isegi nii kaugel kui Kanadas. Ja siiski unustame me sageli, kui võimas see ideaal praegugi on.

Kohe pärast sõda, aastal 1948, toimus Euroopa Kongress. See tõi kokku meie maailmajao kõige targemad pead, et arutada Euroopa koostöö tuleviku üle. Et arendada edasi meie ideed ühisest Euroopast. Nüüd peame ühiskonnana taas leidma oskuse mõelda eurooplastena.

Järgmisel aastal tähistame Rooma lepingu 70. aastapäeva. Sel puhul saan välja kuulutada, et meil on kavas korraldada uus Euroopa Kongress. See toob kokku mõtlejad ja kirjanikud, kunstnikud ja teadlased, kodanikud ja kodanikuühiskonna.

Me vajame oma kõige säravamaid ajusid kõikjalt liidust ja kogu meie suurest maailmajaost. Koos töötavad nad välja visiooni, mis suudaks inspireerida uue põlvkonna eurooplasi ja leida tee eurooplaste hinge. Seda selleks, et järgmine põlvkond saaks kirja panna oma loo.

Ärgem iial unustagem meie liidu sünnilugu. Nii kaua omavahel sõdinud rahvad ühendasid jõud, et rajada ühist tulevikku, mis põhineb rahul ja heaolul, demokraatial ja vabadusel. Nad ei pannud kunagi kirja, kuhu see tulevik meid lõpuks viima peaks, kuid iga põlvkond toetus oma töös eelkäijate pärandile. Samm-sammult. Kivi kivi haaval.

Loomulikult jäävad alles meie puudused, erisused ja erinevused. Kuid just see teebki Euroopast meie Euroopa. Meie ühise kodu. Seega võtkem jälle oma tulevik enda kätte.

Elagu Euroopa!

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas 16. septembril komisjoni 2024.–2029. aasta ametiaja teise kõne olukorrast Euroopa Liidus.