Täpselt aasta tagasi 30. augusti hilisõhtul teavitasid Tšehhi teadlased riigi infosüsteemi ametit (RIA), et on teadustöö raames avastanud Eesti ID-kaardi kiibis turvanõrkuse, mille ärakasutamine võimaldab mistahes inimese identiteeti ära kasutada füüsilist ID-kaarti omamata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nagu vanad roomlased ütlesid - errare humanum, inimene on ekslik. Inimesed kunagi selle tehnoloogia on teinud oma tolleaegsete parimate teadmiste järgi ja teised inimesed vaatasid üle, sertifitseerisid selle, ütlesid, et kõik on hästi. Ja siis tulid kolmandad inimesed, mitu aastat uurisid-puurisid ja ütlesid, et kuulge, siin on ikkagi viga. Inimesed tegid vea, isegi mitu inimest," kirjeldas RIA peadirektor Taimar Peterkop.

Hoolimata asjaolust, et Eestit on kriisi lahendamise eest palju kiidetud, on meie spetsialistid tekkinud probleemid siiski kõik kenasti kirja panud ehk lihtsamalt öeldes - terviklikku pilti meil ID-kaardi ökosüsteemis ei olnud. Adekvaatsed polnud ka riski- ja ohuhinnangud, mistõttu ei suutnud ka paljud e-teenuste omanikud hinnata mõju oma süsteemidele. Lisaks on meil piiratud arusaam krüptograafiast, ühe käe sõrmedel üles loetav spetsialistide hulk ja kõige krooniks ka lünklik õigusruum.

"Praegusel hetkel tegelikult on mitmed sellised tegevused jaotatud erinevate ametite vahel. Kõik toimib küll väga hästi, aga seadusandlus defineerib natuke teisiti ja nüüd olekski vaja viia seadusandlus vastavusse sellega, mis reaalselt toimub," ütles RIA eID valdkonnajuht Margus Arm.

Lihtsamalt öeldes, hea seegi, et vähemalt RIA ja politsei majad kõrvuti olid sattunud. Ja kuna hetkel elatakse juba uue ID-kaardi ootuses, siis Margus Arm kinnitab, et uue loomisel on vanad hädad arvesse võetud.

"Me oleme teeninduste vaates loonud reservametnike süsteemi, kus meil ongi teatud PPA inimesed, kes erandlikes olukordades on valmis teenindustele appi tulema, kes muidu töötavad kas piirivalves või ka kontoris näiteks," ütles PPA identiteedi- ja staatuste büroo ekspert Kaija Kirch.

Vaidluseid ID-kaardi tootja Gemaltoga on aga tänaseks peetud nii meedia vahendusel kui ka tagatubades, kuid seda, kes ikkagi lõpuks kannab miljonitesse ulatuvad kulud, endiselt ei ole.

"Politsei- ja piirivalveametil on hetkel pooleli kompromissläbirääkimised Gemaltoga ja umbes kahe nädala pärast septembri keskpaigas loodame me selgeks saada, kas meil õnnestub kompromiss sõlmida või me läheme pärast seda kohe kohtusse," ütles Kirch.

Kompromissi sisuks on "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt vaid riigi otseste kulude hüvitamine. Varasemalt on teada, et RIA on oma kuludeks hinnanud 1,8 miljonit eurot ja samasse suurusjärku jäid ka PPA kulud.

"Kõige positiivsem asi, mis tuli nii ministritele, valitsusele kui ka kogu Eesti rahvale üldisemalt, on mõistmine, mis see meie e-Eesti, digitaalne ühiskond päriselt on. Me sõltume tehnoloogiast, see on nüüd siin kohal ja sellega võib midagi juhtuda. Ma arvan, et see oli väga hea õppus kogu ühiskonnale," tõdes Peterkop.