Tallinnas toimuvad aeg-ajalt sündmused, mis muudavad liikluskorraldust. On see Tallinna maraton või Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, mõne tähtsa välismaa riigitegelase visiit või laulu- ja tantsupidu.

Sel nädalal tekitas "muudatusi liikluskorralduses" paavsti külaskäik. Nagu tavaliselt, leidus nurisejaid. Õhtuleht avaldas üleskutse sõnadega: "Paavst Franciscuse visiit Eestisse häirib kahtlemata pealinna liiklust. Hea lugeja, saada pilt oma katoliiklusummikust!". (Katoliiklusummik on iseenesest nutikas leid, aga kuulub Keiti Vilmsile.)

Selliseid uudislugusid ilmub meediaväljaannetes iga suursündmuse puhul. Guugeldagem pisut ja laskugem ka kommentaariumide sügavustesse. "Merkel sõitku trammiga", "suured saksad tõllas", "jooksku maratoni metsas", "korralik inimene ei saa oma linnas liigelda" - kannataja positsioonilt avaldatud arvamused on tavalised, aga ehk ei peaks meedia neid õhutama.

Eraldi teema on lõputud teetööd pealinnas, kindlasti on neid vaja, aga et need nii kaua aega võtavad, meenutab küll nõukogude aega.

Aga see on teine lugu, praegu räägime võimsatest ja tähtsatest sündmustest, mis ju peaksidki ühes pealinnas toimuma ja mis on olulised kogu elanikkonnale või märgatavale osale sellest. Õilsa asja nimel võib ju ühel kenal päeval autoga väikse ringi teha või üldse jala käia, kui Eestit külastavad maailma mõjukaimad isikud nagu paavst, USA president või Euroopa Liidu tipptegelased. Pealinna staatusega kaasneb ikka pisike rahvusvaheline sagin või ka rahvalike suurürituste kontsentratsioon.

Tõelist kaost põhjustavad liikluses ikkagi lohakad või ülbed, joobes või nutitelefonides Instagrami toksivad juhid. Sel aastal on liikluses juba 59 hukkunut, seda on 11 rohkem kui mullu terve aastaga.

Me ei saa võrrelda surnuid pooletunnise, isegi mitte tunnise hilinemisega tööle või kohtumisele või poodi, isegi mitte lennukist maha jäämisega.

Kaks tüüpnäidet liiklusest. Fooris on jalakäijatele roheline, autojuht peatub jalakäijate voo ajal ülekäigurajal. Kui osutada talle foorile, laiutab ta paremal juhul käsi, keskmisel juhul plõksib nutifonis edasi, halvemal juhul avab akna, et sõimata.

Teine näide. Elan Wismari tänaval. Seal on jupike autoteed, kus ei ole arvestatud kahesuunalise liiklusega Eesti tänavatel nii tavaliste maasturite puhul, ehk nõukaajal kaks Moskvitši mahtusid teineteisest mööda. Tehnika tänava poole sõitval autol on siis lihtne pool keret kõnniteele keerata ja saabki läbi! Arvestamata muidugi kõnniteel kõndijatega, kellele see kitsas riba majade ja autotee vahel on sel hetkel ainus. Mina käsitööliiklejana võiks mida iganes teha, eest ära tulla, mitte eest ära tulla või karata jalgupidi kapotile. Ent juhtumisi on see ka mu laste kooli- ja pargitee.

See on ainult kümmekond meetrit (millest täiesti piisab tegelikult), aga Tallinn on täis kohti ja hetki, kus autojuhid ei arvesta jalakäijatega.

Jalakäijate seisukohast on Tallinnas kogu aeg paavsti visiit ehk häiritud liiklus. Võibolla just paavsti visiidi ajal saab mõnel tänaval natuke vabamalt kõndida. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.