Tegemist oli esimese korraga, kui Hoffman ametlikult tunnistas, et andis 750 000 dollarit organisatsioonile American Engagement Technologies (AET), mis kasutas USA senatisse pürginud vabariiklasest kandidaadi Roy Moore'i vastu eksitavaid Facebooki-lehti ja muud desinformatsiooni ning lasi samad võtted käiku, et demokraadist kandidaadi Doug Jonesile toetust koguda, vahendavad Axios ja Washington Post.

Hoffman rõhutas oma avalduses, et ei olnud oma raha sellisel viisil kasutamisest teadlik ning et ta pooldab sellel teemal algatatud föderaaljuurdlust.

Miljardäri sõnul ei tohiks USA demokraatias olla mingit kohta tegevusel, kus poliitilise edu saavutamiseks manipuleeritakse faktidega ja levitatakse valesid.

Hoffman on Demokraatliku Partei toetusgruppe varem korduvalt rahastanud ning tema sõnul toetab ta "agressiivset kampaaniategemist" ning kodanikkonna kaasamist, kuid tema hinnangul on AET meetodid "tõsiselt häirivad".

Jones edestas 2017. aasta 12. detsembri valimistel vabariiklast Roy Moore'i umbes 22 000 häälega ja temast sai esimene Alabamast Ühendriikide senatisse lähetatud demokraat viimase veerandsajandi jooksul. Moore sai 48,4 protsenti, Jones aga 49,9 protsenti häältest.

Moore'i kaotuses mängis olulist rolli ahistamisskandaal. Nimelt väitis vähemalt üheksa naist, et Moore ahistas neid seksuaalselt, kui nad olid teismelised. Ahistamissüüdistuste esitamise näol polnud iseenesest tegu desinformatsiooniga ning teemat kajastasid sisuliselt kõik USA meediaväljaanded, küll aga pannakse AET-le süüks näiteks seda, et nad heidutasid valijaid väidetega, justkui teeksid Moore'i veebikampaaniat peamiselt Vene päritolu veebirobotid, ja lõid sotsiaalmeediasse libakontosid, mis pidid justkui kajastama Moore'is pettunud vabariiklasi.

President Donald Trump hoidus mõnda aega Moore'i toetamast, kuid otsustas seda lõpuks teha, sest ei soovinud senatisse demokraati.

Valimistulemus varjutas muuhulgas ka Trumpi ja tema kunagise poliitnõuniku Steve Bannoni suhteid, sest viimane tegi aktiivselt kampaaniat vabariiklaste peavoolust oluliselt äärmuslikuma Moore'i toetuseks, mis võis lõppkokkuvõttes maksma minna Vabariiklikule Parteile pikka aega kuulunud senatikoha.

Alabamas toimusid valimised sellisel ajal seetõttu, et senine senaator Jeff Sessions sai justiitsministriks.