Alabama valimised iseloomustavad jõujooni Vabariiklikus Parteis ({{commentsTotal}})

{{1513079040000 | amCalendar}}
Demokraat Doug Jones (vasakul) ja vabariiklane Roy Moore.
Demokraat Doug Jones (vasakul) ja vabariiklane Roy Moore. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Teisipäeval leiavad Alabamas aset valimised, kus selgitatakse välja teine osariiki esindav poliitik USA senatis. Kuigi need puudutavad justkui ainult üht osariiki ja üht kohta USA senatis, võivad need iseloomustada üsnagi hästi kogu USA poliitika hetkeseisu.

Erakorraliste valimiste põhjuseks on see, et seni osariiki USA senatis esindanud Jeff Sessionsist sai käesoleva aasta alguses president Donald Trumpi administratsiooni justiitsminister.

Valimistel on vastamisi vabariiklasest endine kohtunik Roy Moore ning Demokraatlikku Parteid esindav endine prokurör Doug Jones.

Valimised on olulised eelkõige seetõttu, et analüütikute hinnangul võib valimistulemus iseloomustada nii praegusi jõudude vahekordi Vabariiklikus Parteis kui ka valijaskonna hinnangut president Trumpile laiemalt.

Peamiseks vaidlusküsimuseks on kandidaat Moore'i isik, sest end kristlasest konservatiiviks nimetav poliitik on silma paistnud sagedaste vastuoluliste ja lausa vihakõneks peetud avaldustega.

Eriti teravat vastukaja saanud teemaks on aga see, et tema vastu on mitmed naised esitanud süüdistusi ahistamises - väidetavad juhtumid leidsid aset aastaid tagasi, mil naised olid veel teismelised ning Moore omakorda 30. eluaastates jurist. Ühel juhul oli tema poolt väidetavalt ahistatud tüdruk vaid 14-aastane.

Samuti on meedia tsiteerinud kunagisi politseinikke ja elanikke, kelle sõnul olid korrakaitsjad omal ajal teadlikud, et Moore liigub kaubanduskeskustes noori tüdrukuid piidlemas. Hiljem on teised allikad need väited omakorda tagasi lükanud.

Moore'i avalduste ja eelkõige tema vastu esitatud süüdistuste tõttu on suur osa vabariiklastest kutsunud teda üles kandideerimisest loobuma, kuid kuna ta pole seda teinud, pole erakonnas olnud ka piisavalt üksmeelt, et mingit kindlat alternatiivset ehk nö kolmandat kandidaati välja käia. Moore'i toetab endiselt suur osa Alabama vabariiklasi, kellest paljud suhtuvad kriitiliselt oma erakonna Washingtonis viibivatesse esindajatesse.

Moore toetuseks on teinud aktiivselt kampaaniat Valge Maja endine nõunik ja veebilehe Breitbart juht Steve Bannon, kelle jaoks on see osaks suuremast plaanist tõrjuda Washingtonist välja vabariiklaste senise peavoolu poliitikud ja asendada nad oluliselt äärmuslikumate rahvasaadikutega. Just Bannoni aktiivne tegevus oli väidetavalt see, miks Moore'il õnnestus omal ajal vabariiklaste eelvalimistel võita partei peavoolu esindavat Luther Strange'i.

Eelvalimiste ajal toetas Trump Strange'i ning pärast Moore'i võitu ja eriti viimase vastu esitatud ahistamissüüdistuste järel hoidus ta teemat pikka aega üldse kommenteerimast. Hiljem, kui hakkas esile kerkima võimalus, et pikka aega vabariiklaste käes olnud koht võibki skandaali tõttu demokraatide kätte sattuda, asus Trump siiski Moore'i ka avalikult toetama, kuigi aktiivset kampaaniat ta ise Alabama osariigis ei teinud.

Trump põhjendas oma toetust eelkõige sellega, et Moore on tema vastu esitatud süüdistusi eitanud ning et senatikoha kaotus ohustaks vabariiklaste jaoks olulisi hääletusi ja presidendi poliitiliste eesmärkide elluviimist.

Nende valimiste ebatavalisust peegeldavad ka arvamusküsitlused, mille tulemused on andnud sageli üsna vastupidiseid tulemusi. Kui mõni uuring on näidanud, et Jones on Moore'i ees juhtimas, siis teised küsitlused näitavad Moore'i edu püsimist. Samas on juba iseenesest erakordne see, et vabariiklaste kantsiks peetud Alabamas on demokraadist kandidaadil tekkinud mingilgi määral realistlik võiduvõimalus.

Analüütikud on veendunud, et valimised näitavad esiteks seda, kuivõrd on vabariiklaste valijad valmis Trumpi poolt toetatud kandidaati valima ja tegema seda ka olukorras, kus nimetatud kandidaadi vastu on esitatud niivõrd tõsiseid süüdistusi - ehk kas tugevamaks osutub erakondlik lojaalsus presidendile või üldised põhimõtted.

Samal ajal peegeldab see ka seda, kas demokraatidel õnnestub vabariiklasi ja nende presidenti räsivaid skandaale ka kuidagi reaalselt.

Lisaks on valimised ka oluliseks lahinguks vabariiklaste kodusõjas, kus ühel poolt on Bannon ja radikaalsemad seisukohad ning teisel pool partei eliit ja erakonna senised põhimõtted.

Moore saabus hääletama hobusel

Roy Moore saabus teisipäeva hommikul valimisjaoskonda hobusel Sassy. Moore vältis ajakirjanike küsimusi erinevatel teemadel, vahendas The Daily Beast.

"Ma tulen senatisse ja me lahendame oma probleemid seal," ütles Moore ajakirjanikele, kui tal paluti saata sõnum senati enamuse liidrile Mitch McConnellile, kes on olnud tema kandidatuuri vastu.

Moore keeldus pärast hääletamist vastamast ka küsimustele, mis puudutasid väiteid ahistamiste kohta.

"Ma ei räägi täna süüdistajatega. Ma räägin Alabama inimestega. Inimesed vastavad neile väidetele täna õhtul hääletades. Lõpetame nüüd sellega," ütles ta.

Olulisemaid detaile:

* Voxi ülevaade kaootilisi tulemusi andnud arvamusküsitlustest. Eelkõige on küsimus selles, kes reaalselt ikkagi hääletuskastide juurde tuleb.

* Politico hinnangul on viis olulist asja, mida nende valimiste puhul jälgida, järgnevad: kas mustanahalised valijad tulevad Jonesi valima, kuidas jagunevad haritud valgete hääled, kas maapiirkondade konservatiivid jäävad Moore'ile kindlaks, kas write-in kandidaat kahjustab Moore'i, kuidas reageerib Vabariiklik Partei valimistulemusele.

* Teine Alabamat esindav senaator, vabariiklane Richard Shelby teatas avalikult, et ta ei hääletanud Moore'i poolt, sest "Alabama ja Vabariiklik Partei väärivad paremat". Samas rõhutas ta, et ei hääletanud ka Jonesi poolt, vaid kirjutas valimissedelile lihtsalt ühe lugupeetud vabariiklase nime.

* Moore kõrvaldati omal ajal kahel korral kohtuniku ametist, sest ta astus põhiseadusega vastuolus olevaid samme, mis ühel juhul puudutasid usuvabadust ja teisel juhul ülemkohtu samasooliste abielu puudutava otsuse rakendamist. Kui põhiseadusest lugu pidavate juristide jaoks oli ta teadlikult, demonstratiivselt ja isiklikku kuulsust taotlevalt põhiseaduse vastu, siis paljud tema toetajad tõlgendasid tema tegevust kui põhimõttelist konservatiivsete väärtuste kaitsmist.

* Politico pikem ülevaade sellest, kuidas Trump lõpuks Moore'i toetama asus.

* Paljud konservatiividest ajakirjanikud ja ka vabariiklased nagu Bob Corker on välja toonud, et Moore oli juba enne ahistamissüüdistusi senati kandidaadiks sobimatu ning tema näol polevat tegu ka isikuga, kes tegelikult konservatiivseid põhimõtteid omaks. Sellest kirjutavad näiteks National Review ja Federalist.

* Moore on näiteks öelnud, et 11. septembri terrorirünnakud leidsid aset seetõttu, et ameeriklased on kaugenenud jumalast; et ta on isiklikult arvamusel, et president Barack Obama ei sündinud USA-s; et moslemil peaks olema keelatud kongressi liikmeks saada; et USA-s on kogukondi, kus kehtib šariaat; et võib-olla on Putinil geidevastase seisukoha tõttu õigus ja et tal on Venemaa presidendiga veel teisigi sarnaseid seisukohti ning et see oli "jumala käsi", mis Trumpi Valgesse Majja juhatas.

* Mustanahalise inimese küsimusele vastates teatas Moore ka seda, et "Ameerika oli great siis, kui perekonnad olid ühtsed, mis siis, et sellel ajal valises ka orjapidamine". Sarnaseid mõtteid orjapidamise ja USA põhiseaduse teemal on ta avalikult mõlgutanud ka mujal.

* Vox ja New Yorker on teinud ka reportaaže, kus saavad sõna valijad, kes on kõigest hoolimata Moore'i toetama jäänud.

* Mitmed väljaanded - näiteks Wall Street Journal ja Politico - on leidnud, et demokraatidel on nendel valimistel võimalik ainult võita, sest kaotuse korral oleks Moore'i saabumine senatisse vabariiklaste jaoks palju suuremaks probleemiks. Ka vabariiklasest senaator Lindsey Graham rõhutas, et kui Moore võidab, tähendab see sisuliselt seda, et demokraatidel on 2018. aasta valimisteni võimas relv, mida iga päev vabariiklaste kritiseerimiseks kasutada.

* Mother Jones aga kirjutab, kuidas Vene propagandistid aktiiselt Moore'i võidu nimelt tööd teevad.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: