"Me seisame kollektiivse hulluksmineku serval. Poliitika lihtne paradigma lõppes Edgar Savisaare lahkumisega," kirjutab Herkel enda blogis. "Sellega kaasnes tema korruptsiooniasja lõpetamatus, mis õõnestab meie arusaama õigusest ja õiglusest veel kaua. Vahetu poliitiline mõju on aga veel suurem. Savisaar kehastas endas autoritaarsusele suunatud isiksusepsühholoogilisi omadusi. Need moodustasid loogilise terviku tema valijate üldise nõukanostalgia ja Vene-meelsusega. Maailm oli selge ja valikud Eesti poliitikas samuti. Enam see nii ei ole."

"Nüüd loeme Raul Rebase artiklist 3. jaanuari Postimehes, et kõva käe ja idasuuna niši on Eesti poliitikas üle võtnud EKRE. Artiklis tuuakse hulk seoseid ja väiteid, mis on esmapilgul üllatavad, kuid millega on raske vaielda. Üks selline seos on Tallinna Televisiooni ja Edgar Savisaare isiklik roll EKRE fenomeni loomisel. Ja kui paneme Jüri Ratase ja Mart Helme kõrvuti ning küsime, kumb neist on Savisaare poliitiline pärija, siis paljude tunnuste põhjal on see Helme," kirjutab Herkel ja nendib, et poliitika sisu osas tekib palju suurem tõrge, peaaegu skisofreenia.

"Kuidas saab rahvuslusele pretendeeriv suund võtta üle rolli, mis varemalt oli seotud Savisaare venemeelse suunaga?" küsib Herkel enda kirjutises retooriliselt. "Eesti iseseisvuse taastamine ja kogu järgnev rahvuslik poliitikatöö tugines demokraatiale, vabaduse ideaalidele ja Euroopa, mitte Venemaa või SRÜ väärtusruumile. Siin seisnebki meie kollektiivse hulluksmineku oht, mis on ka Rebase artiklist välja loetav."

Õli valab Herkeli sõnul tulle üldine polariseerumine: "Kas kooseluseaduse poolt või vastu, liha või kala?"

"Sellele, kes läheb pakkuma lahendust, tungivad ühelt poolt kallale ossivovskid ja teiselt poolt vooglaiud. "No kurat, kas liha või kala?"," kirjutab Herkel ja meenutab praktilise elu lahendusi pakkuvat paarkonnaseadust, mille Vabaerakond välja pakkus, aga mida nii kooseluseaduse pooldajad kui ka vastased ründama asusid – ka ränderaamistiku osas puhkes tema sõnul ligilähedane hüsteeria.