Sikkut rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et arstiteaduskonna lõpetamine ja diplomi saamine ei taga seda, et arsti hoiakud ja veendumused aja jooksul ei muutu. Samas selgitas ta, et niisugused tervishoiutöötajad saavad tihtipeale ise aru, et nad ei suuda jälgida Eesti seadustes sätestatud nõudeid ja järgida kutseeetikat ning lahkuvad ise tervishoiusüsteemist.

Teine osa arstidest on need, kes ei näe probleemi selles, et ta kutseeetika reegleid rikub. Sellisel puhul tuleb sekkuda.

Samas on Sikkuti sõnul ka arste palkavail perearstipraksistel ja haiglatel tähtis roll vastutuse võtmisel.

"On see siis perearstipraksis või haigla, tema roll vastutada selle eest, et teenus on ohutu ja kvaliteetne patsiendi jaoks, on väga suur. Tervishoiuteenuse osutaja, antud juhul näiteks perearstipraksis, võib ka perearstide seltsilt küsida pädevushindamist, kas tegu on inimesega, kes suudab tänapäevasel viisil peremeditsiini teenust osutada. /.../ Võimalused on olemas, aga ei kasutata," rääkis minister.

Hasso Uuetoa kinnitas, et pseudotohtrite probleem ei ole Eesti kindlasti suur, kuid viimasel ajal ilmsiks tulnud juhtumid on siiski probleemiks.

Sellel, miks patsiendid võivad pöörduda ebaravi poole, on Uuetoa sõnul erinevaid põhjuseid. Ta selgitas, et meditsiin ei ole kõikvõimas ning on haigusi, mida ei osata ravida. Mõnel juhul ei jää inimesed rahule ka arsti tehtava otsusega. Sellisel juhul patsient otsibki alternatiive.

Ebaravi usku arstide tegutsemine näitab Uuetoa sõnul, et Eestis on seaduseauk. "Ju see teema pole piisavalt aktuaalne olnud ja sellist seadust pole ette loodud.

Saatejuht küsis Uuetoalt, kas arstid ise ei suudaks olukorda reguleerida, leppides näiteks kokku, et ebaravi pakkuvad inimesed jäetakse arstipraksistest eemale.

"Ma isegi ei kujuta ette, kuidas see peaks toimima. Ma saan aru, et kolleegid peaks mittearstlikult käituva kolleegi suhtes tõesti informeerima, aga /.../ kas see on ravimiamet või kedagi teist, see jääb isegi minule ebaselgeks," vastas Uuetoa.