Ida-Virumaa meditsiiniasutustes on puudu umbes sadakond arsti. Maakonna suurim haigla Ida-Viru keskhaigla võtaks päevapealt tööle kuni 30 meedikut, kuid soovijate järjekorda ukse tagant ei paista. Haigla tahab teha turundustööd arstitudengite seas, et nende karjäärivalikut varakult mõjutada.

"Ta tuleb siia praktikale, ta räägib edasi, kui talle see meeldib ja kui see side on loodud, siis on oluliselt kergem seda arsti või õde meile hiljem tööle saada," lausus Ida-Viru keskhaigla ülemarst Pille Letjuka.

Riik pakub provintsihaiglatesse tööleasujatele kuni 30 000 euro suurust lähetustoetust, kuid raha pole alati kõige suurem motivaator.

"Ma olen teinud selliseid palgapakkumisi, mille peale Tallinnas ahhetatakse, aga inimesi ma kahjuks ei ole ikkagi selle raha eest siia leidnud. On tekkinud aastate pikku väljakujunenud umbusk, et need arstid ei ole otsustanud, et miks mitte läheks Narva tööle. Sellepärast me seda kampaaniat teemegi," ütles Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno.

Ida-Viru haiglate hinnangul valitseb arstide nappus üle Eesti ja konkurents uute töötajate nimel on karm. Süsteemse lahenduse peaks ikkagi leidma riik.

"Ma arvan, et kõige parem lahendus täna Eestile endale oleks võtta juurde selle 33 protsenti residentuuri mittelõpetanute eriarsti katteks 30 protsenti rohkem arste kohe õppima. Siis tõenäosus, et nad lõpuks jõuavad ka haiglatesse, on oluliselt suurem," ütles Lanno.

Ida-Virumale tööle tulnud arstid tõstavad esile kogemust, mida mujalt ei saa.

"See arst, kes valvab 24 tundi Ida-Viru keskhaigla EMO-s või intensiivis. Ta võib töötada ükskõik mis maailma haiglas, minna ükskõik kuhu. Tal on sihuke kogemus ükskõik mis olukordades saab hakkama," lausus Ida-Viru Keskhaigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Somma.

Seni on arstide nappust püütud leevendada lähetustega. Üle kolmandiku Ida-Virumaal tegutsevatest eriarstidest töötavad mõne teise maakonna raviasutuses.