Keilas veebruari alguses lühikese aja jooksul perearsti ülesandeid täitnud 43-aastane Martin Ruumet on paljude hinnangul ehe näide sellest, et Eesti seadustes haigutab auk: hetkel pole lahendust olukorraks, kui arst asub eitama tavameditsiini ning propageerib patsientidele alternatiivravi, vahendab ETV saade "Pealtnägija".

Keila linna esindaja ütles esmaspäeval ERR-ile, et Ruumet asendas Keilas üht perearsti 12. kuni 15. veebruarini.

Ruumeti tööleping Keilas asuvas Aisu perearstikeskuses lõppes siiski alles "Pealtnägija" pöördumise järel.

Perearstikeskuse arst Džamilja Rustamova, keda Ruumet lapsepuhkuse ajal asendas, ütles, et vaktsineerimise teemal oli neil töövestlusel juttu, aga rohkem sellele tähelepanu ei pööratud. "Ruumet ütles, et ta ei suhtu väga hästi vaktsineerimisse. Mina selgitasin, kuidas meil kord on, aga pikemalt me sellest ei rääkinud," lausus Rustamova.

Rustamova tunnistas, et ajapuudusel ei jõudnud ta ühendust võtta Ruumeti endiste kolleegidega Nõmme munitsipaalperearstikeskusest, kus töösuhe lõppes just laste vanktsineerimata jätmise tõttu.

"Pealtnägija" toimetus sai vihje kahtlase tohtri kohta kuu aega tagasi. Loetud päevadega sai selgeks, et tegemist on justkui kohaliku alternatiivmeditsiiniguruga, kellel kõigele lisaks on Tartu ülikooli arstiteaduskonna diplom. Aga erinevalt oma kolleegidest pole Ruumet tavameditsiini usku, vaid soovitab vaktsiinide ja ravimite asemel pöörduda looduslike ravimeetodite poole.

Perearstide ringkonnas on Ruumet hetkel teema number üks. Emotsioonid on pinnal, sest viimasel ajal on üha rohkem patsiente arstidele kurtnud, et Ruumet ei piirdu oma agitatsioonis üksnes sotsiaalmeediaga, vaid soovitab loodusravi oma patsientidele ka regulaarse visiidi käigus.

Toimetuse andmetel esitas sel nädalal tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile Ruumeti vastu kaebuse ema, keda tohter püüdis väidetavalt veenda lapse vaktsineerimisest loobuma. Teada on juhtumid, kus Ruumet soovitas diabeedihaigel vererõhuravimitest loobuda ning keeldus välja kirjutamast psühhotroopseid ravimeid, tugevaid valuvaigisteid ja rasestumisvastaseid tablette.

"Ta soovitas kasutada ravimtaimi, süüa palju sidrunit ja ingverit - need olid tema lemmikud," meenutab Nõmme perearstikeskuse tohter Jüri Miller, kellega koos töötas Ruumet 2015. aastal.

Miller selgitas, et tohter võeti tööle olude sunnil, sest parasjagu valitses suur arstide põud. Ruumet oli tema sõnul pideva järelevalve all ja näiteks imikute vaktsineerimiseks suunati patsiendid teiste arstide juurde.

Ruumet ise "Pealtnägijale" intervjuud anda ei soovinud, kuid kommenteeris kriitikat telefoni teel.

Ruumeti sõnul ei ole ta kategooriline tavameditsiini eitaja ega soolapuhuja, kuid talle teeb muret, et arstide hulgas valitsevad tabuteemad, mida põhimõtteliselt polda valmis arutama. "Enamus inimesi on seda usku, et nakkushaigusi pole tänu vaktsiinidele. See on selline dogma ja püha lehm, mida ei taheta üldse ümber vaadata, kas see üldse vastab reaalsusele," selgitab ta.

Vabal ajal jagab Ruumet õpetusi sotsiaalmeedias, näiteks ühes alternatiivmeditsiini teemalises Facebooki grupis, kus tohter võtab regulaarselt sõna vaktsiinide kahjulikkuse ja traditsioonilise meditsiini puuduste teemal.

"Esiteks, nakkushaigused limiteerusid juba vähem-rohkem enne vaktsiinide sissetoomist, tänu paranenud hügieenile, paranenud toidule, sanitatsioonile, kanalisatsioonile jne. Teiseks, sõltumatud uuringud näitavad, et vaktsineeritud populatsioonid on haigemad kui vaktsineerimata. Kolmandaks, ravimiameti andmed vaktsiinide kohta näitavad, et need omavad kõrvaltoimeid, sealhulgas ohtlikke kõrvaltoimeid," toob Ruumet tänavu 1. jaanuaril tehtud sissekandes esile.

Kaks päeva hiljem annab Ruumet soovituse noortele ametivendadele: "Enda kogemusest võin öelda, et kui tööle lähete, siis lihtsalt öelge, et vaktsiinidega tegelema ei hakka ja kõik." Jaanuari viimasel päeval väidab ta tuhandete jälgijatega grupis teadvat, et osa arste ei vaktsineerigi oma lapsi. "Andkem need vaktsiinid vaktsiinifirmadele tagasi, las nad vaktsineerivad endid, kui tahavad."

Naisterahvale, kes palub tohtrilt nõu mandlite operatsiooni kohta, annab Ruumet teda nägemata korraldusi: "Ei soovitaks opereerida. Ärge tarvitage liha ja vaktsiine. Hea on sidrun, sibul ja mesi erinevates kombinatsioonides. Kuristage, tehke kaelale soojendavat mähist."

Küsimus rasestumisvastaste tablettide kohta saab doktor Ruumetilt samuti hukkamõistu osaliseks: "Need hormoonid on ühed salakavalamad ravimid. Selles mõttes, et pikka aega võib tunduda, et kõik on korras, siis järsku näiteks kukud pikali. Teised probleemid, mida olen näinud: kopsude trombemboolia, vererõhu tõus, peavalud, kuulmise langus, turse kuskil jne."

Arst saab tegutseda tagajärgi kartmata

Seda häirivat diagnooside ja soovituste nimekirja võiks jätkata pikalt, kuid hoopis tähtsam on laiem järeldus, mida Ruumeti loost teha võib: arst saab Eestis tagajärgi kartmata anda soovutusi ja ravijuhiseid, mida tavameditsiin ei tunnista.

"Kui arst on ülikooli lõpetanud ja diplomi kätte saanud, siis ülikool vastutab selle arsti hariduse eest. Terviseametil pole siin oma kaalumisruumi, me ei saa arsti registreeringut tühistada, seda tänane õigusruum lihtsalt  ei võimalda," põhjendas terviseameti õigusnõunik Agne Ojasaar.

Ka perearstid ise nendivad, et kontroll on leige ja sanktsioone rikkumistele sisuliselt ei järgne. Tartu ülikooli peremeditsiini rahvatervise instituudi juhataja Ruth Kalda sõnul puudub Eestis erinevalt näiteks Soomest toimiv andmebaas, kuhu arsti rikkumised ja potentsiaalselt ohtlikud tegevused kirja läheksid.

Puudub ka pädev organ, kes saaks arste korrale kutsuda. Terviseamet jälgib üksnes arstide töö vormistuslikku külge - dokumentatsiooni ja rahastust. Sotsiaalministeeriumi all tegutsev tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon uurib patsientide pöördumise korral ka ravilugu sisulisemalt ja annab oma hinnangu, kuid arsti korrale kutsuda ega karistada ei saa ka komisjon.

Tõsisematel juhtudel saab arsti töötamise peatada kohtu otsusega, aga ka seda vaid juhul, kui arst rikub mõnda seadust, kui keegi tema süülise tegevuse tagajärjel sureb või viga saab. Ka selgi juhul peatatakse tohtri töötamise õigus vaid ajutiselt, maksimaalselt kolmeks aastaks, pärast mida võib ta töötamist jätkata.

"See peab olema ikkagi väga tõsine eksimus, kui kohus leiab, et arst edasi töötada ei tohi, peab juhtuma midagi traagilist," selgitas Kalda.

Seoses Ruumeti juhtumiga on arstkonnas üha häälekamalt esile tõusmas vana teema, miks pole Eestis jätkuvalt järelevalveorganit, kel oleks jõudu seadust või kutseeetika reegleid rikkunud tohtreid korrale kutsuda. Kalda sõnul peaks sellist tööd tegema just terviseamet.

"Kui on institutsioon, kes annab välja tegevuslubasid, kes kannab arste registrisse ja annab arstile tegutsemisõiguse, siis see sama institutsioon peaks ju saama selle kõik ka ära võtta, see ei saa olla keegi teine," leiab Kalda.

Terviseamet on teemat analüüsinud ja leiab, et tänane õigusruum ei võimalda arstide registreeringu tühistamist kutsetegevuse käigus tehtud rikkumiste tõttu. Probleemi lahendamine nõuab Ojasaare sõnul parlamendi sekkumist.

"Meie hinnangul ei ole see ka kindlasti mõistlik, et arsti töötamise õigus on eluaegne. Meil on olnud arutlusel, et võib-olla oleks mõistlik teha kohustuslik pädevuse hindamine, mida arstid peavad kohustuslikus korras teatud ajavahemiku tagant läbima, ja siduda see kuidagi õigusega töötada ehk ühe sõnaga, anda sellele seadusega mingi jõud," selgitas Ojasaar.

Teema on eriti aktuaalne perearstide ja hambaarstide hulgas, kes erinevalt haiglates ja polikliinikutes töötavatest arstidest on sageli iseenda ülemused.

"Teiste arstide puhul, kes töötavad haiglas on see süsteem mõnevõrra lihtsam. Nende puhul lasub vastutus tööandjal, kes peab probleemi korral arstiga vestlema, suunama ravile või äärmisel juhul vallandama, kui eelnevad asjad pole tulemust andnud. Perearstid on ka pahatihti iseenda ülemused," selgitas Kalda.

Pikemalt käsitleb teemat "Pealtnägija" kolmapäeval kell 20.05.