Ebaravi pooldavaid arste saab ajutiselt peatada vaid ränkade ravivigade tagajärjel ({{commentsTotal}})

Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool

Akadeemilist meditsiini eirava ehk alternatiivmeetodite usku arsti juhtum toob päevavalgele lünga järelevalves – probleemset tohtrit ei saa rajalt maha võtta enne, kui keegi tema süülise tegevuse läbi reaalselt kannatab.

Üldarstina tegutsev Martin Ruumet on paljude ta kolleegide arvates ehe näide sellest, kuidas Eesti seadused on patsientide tervisele ohtu kujutava arsti vastu jõuetud. Olgu need siis psühhiaatrilised probleemid, narkosõltuvus või soolapuhumine, ei saa arsti tegevust peatada enne, kui tekivad konkreetsed kannatanud.

Ülikoolitarkuste asemel alternatiivseid ja kohati suisa radikaalseid vaateid praktiseeriv Ruumet on hetkel perearstide seas teema number üks. Emotsioonid on pinnal, sest üldarsti haridusega mees ei külva oma avaldustega segadust mitte ainult sotsiaalmeedias, vaid põhjustas hiljuti ühes Tallinna perearstikeskuse suisa skandaali.

Ruumet eitab näiteks vaktsiine puudutavaid teadusuuringuid, millest lähtuvad ka Eesti arstid. Enda sõnul teeb ta valgustustööd heas usus, aga silmaklappidega kolleegid ei võtvat tõde kuulda.

Ruumeti sõnul takistab teda vaktsineerimast usk. Sotsiaalmeedias ärgitab ta ka teisi arste: "Enda kogemusest võin öelda, et kui tööle lähete, siis lihtsalt öelge, et vaktsiinidega tegelema ei hakka ja kõik."

"Kui ma lähen tööle, siis ma ütlen tööandjale, et ma olen valmis töötama, aga lihtsalt üks selline minu soov oleks, et ma vaktsineerimisega ei tegele, kuna ma näen, et see on kõige enam põhjendamata tegevus ja ma ei saa oma patsiente ohtu seada tegevusega, mis võib neid kahjustada," ütles Ruumet "Pealtnägijale" antud intervjuus.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitaski Ruumeti vastu kaebuse ema, keda arst püüdis väidetavalt veenda lapse vaktsineerimisest loobuma. Kuid tema vastuolulised, et mitte öelda ohtlikud nõuanded ei piirdu üksnes vaktsiinidega.

Teada on juhtumid, kus Ruumet soovitas diabeedihaigel ravimitest loobuda ning keeldus välja kirjutamast antibiootikume ja tugevaid valuvaigisteid. Naisterahvale, kes palub Facebookis arstilt nõu mandlioperatsiooni kohta, annab Ruumet inimest isiklikult nägemata soovituse: "Ei soovitaks opereerida. Ärge tarvitage liha ja vaktsiine. Hea on sidrun, sibul ja mesi erinevates kombinatsioonides. Kuristage, tehke kaelale soojendavat mähist."

"Ta oli suur ravimtaimede pooldaja. Ingver ja sidrun, need oli tema lemmikained, ma saan aru, aga mõnikord vajab inimene ka tugevaid valuvaigisteid ja rahusteid," kommenteerib Ruumeti endine kolleeg, perearst Jüri Miller.

"Üks asi on see, mida arst teeb arstikabinetis, üks ühele töötades patsiendiga, aga tema tegeleb ju väga konkreetselt ka sotsiaalmeedias ja seal on lugejaid väga palju, tuhandeid," tõdeb TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda.

"Pealtnägija" toimetus sai vihje tavatult käituva arsti kohta kuu aega tagasi. Loetud päevadega selgus, et 2000. aastal TÜ arstiteaduskonna lõpetanud üldarst on vabal ajal justkui alternatiivraviguru. Tuhandete jälgijatega Facebooki gruppides annab Ruumet regulaarselt soovitusi, mida kolleegid peavad suisa ohtlikuks.

Näiteks kirjutab ta nii: "Nakkushaigused limiteerusid juba vähem-rohkem enne vaktsiinide sissetoomist, tänu paranenud hügieenile." Või siis: "Sõltumatud uuringud näitavad, et vaktsineeritud populatsioonid on haigemad kui vaktsineerimata."

Terviseameti õigusnõunik Agne Ojasaar taunib samuti Ruumeti tegevust: "Kindlasti ei ole see aktsepteeritav, kui arst oma kutsetöös keeldub patsienti vaktsineerimast, eriti kui see on perearst või perearsti asendajana, kelle tööülesanne on pakkuda oma patsientidele vaktsineerimise võimalust."

Üks jahmatavamaid ideid, mida Ruumet veebis käsitleb, on keemiaravi. Seda väga tõsist raviprotseduuri saaks arsti sõnul asendada hoopis puhta vee ja taimetoiduga. See on kahtlemata tervislik, aga vähki ei ravi. 

"See on väga ohtlik, sest on väga palju vähihaiged, kes tegelikult kardavad reaalselt seda keemiaravi ja kardavad ka kiiritusravi, mis küll on vähihaigete ainus võimalik pääsetee või terveks saamise tee või vähemalt eluiga pikendav võimalus, ja kuna niikuinii inimesed kardavad, siis sellise kahtluse sinna külvamine veel sellesse pinnasesse teeb ju karuteene nendele inimestele," kommenteerib TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda. 

"Ma kahtlen tema meditsiinilistes teadmistes," lisab Ruumeti sõnavõttude peale perearst Küllike Saretok.

Ehkki Ruumet lõpetas arstiteaduskonna üldarstina, pole Ruumetil tänaseni perearsti pabereid, kuigi ta püüdis kahel korral astuda residentuuri.

TÜ peremeditsiini õppetooli professori Ruth Kalda sõnul olid Ruumeti teoreetilised teadmised peretohtriks saamiseks piisavad, aga vaadete tõttu oli vastuvõtukomisjoni otsus mõlemal korral ei.

"Täpselt nendele samadele küsimuste vastatates oli ta põiklev ei andnud otse eitavaid vastuseid aga kindlasti mitte ka jaatavaid vastuseid, näiteks kas ta pooldab vaktsineerimist ja kas ta järgib ravijuhiseid, tegelikult tõenduspõhiseid ravijuhendeid. Ta polegi neid lugenud väga paljudel juhtudel," tõdeb Kalda.

Kuigi seadus ei luba Ruumetil töötada perearstina, võib ta ajutiselt neid siiski asendada. Tallinnast pärit arst töötas algul analüüside uurijana töötervishoiufirmas ja velskrina Tallinna vanglas. Pärast seda asendas ta perearsti nii Kihnu saarel kui Lõuna-Eestis, täpsemalt Tsirguliinas ja Valgas. Paar aastat tagasi kolis Ruumet tagasi pealinna ja töötas asendusarstina esmalt Nõmme perearstikeskuses ning seejärel samas majas asuvas munitsipaalperearstikeskuseses. Viimases jõudis ta töötada kuus nädalat, kuni puhkes probleem.

"Üks ema soovis vahetada perearsti nimistut, sellepärast et doktor keeldus tema tervet imikut vaktsineerimast," meenutab endine kolleeg, ravikvaliteedi nõustaja Kristel Amjärv. "Ma olen 55-aastane inimene ja meditsiinis töötanud ka palju aastaid, mul oli esimene kogemus sellise veendunud kolleegiga."

Seepeale lõpetati Ruumetiga koostöö päevapealt. Ametlikult poolte kokkuleppel, aga tegelikust põhjusest raporteeriti ka terviseametile. Seda üllatavam on, et vaktsiinivastasuse tõttu töötuks jäänud Ruumet kandideeris mõni nädal hiljem Keila haiglas tegutsevasse Aisu perearstikeskusesse, ja võetigi tööle. Kusjuures Ruumet kinnitab, et informeeris oma vaadetest tööandjat juba töövestluse käigus.

"Ilmselgelt on siin puudulik kas siis taustakontroll või puudulik oma vastutuse tunnetamine või siis, võib-olla ma ei oska spekuleerida, aga võib-olla nad lihtsalt ei hooli," kommenteerib toimunut terviseameti õigusnõunik Agne Ojasaar.

Lapsehoolduspuhkusele läinud perearst, kes Ruumeti end asendama palkas, tunnistas "Pealtnägijale", et asendusarsti vaktisiinivastasus tekitas temas kahtlusi ja ärevust, kuid ta ei jõudnud ajasurvel Ruumeti tausta sügavuti uurida.

Töösuhe lõpetati Ruumetiga Keilas eelmisel neljapäeval pärast seda, kui "Pealtnägija" selle küsimusi esitama hakkas. Hoolimata pikkadest vestlustest, ei soovinud Ruumet eelnevate vallandamiste tagamaadest rääkida, sest tema meelest tuleks keskenduda hoopis vaktsiinide ohtlikkuse teemale.

Ruumet ei pruugi olla kõige ekstreemsem näide, aga ta on sümptomaatiline: seadust, mis lubaks probleemseid arste korrale kutsuda või koguni tagandada, sisuliselt ei eksisteeri.

"Täna saab arstilt tegutsemise õiguse või arstina tegutsemise õiguse ära võtta kohus. Need on kaks juhtumit - üks on see, kui ta sureb ära. Teine võimalus on see, et väga suur kahju sünnib patsiendile, väga tõsine kahju tema tervisele. Kui kohus vaatab kõik dokumendid läbi, kuulab ära kõik osapooled, nii kahju kannataja, kui arsti, kui tunnistajad, siis ta võib teha sellise otsuse, et see arst ei tohiks enam töötada, üleüldse ei tohiks enam töötada," selgitab TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Seadus on sõnastatud selliselt, et sisuliselt peab arsti süül juhtuma tõsine vigastus või surm, enne kui tema töötamise õigus peatatakse. Ja ka siis ei ole keeld eluaegne, vaid ajutine, olenevalt teo raskusastmest kuni kolm aastat.

Näiteks juba üheksa aastat tagasi tegi "Pealtnägija" loo Padise perearstist, kes langes uimastisõltuvusse ja jäi korduvalt vahele pisirikkumistega, kuid kulus aastaid, enne kui ta peatati. Alati leidis ta uue töökoha, kuivõrd Eestis valitseb krooniline perearstide nappus. Vahepeal pole süsteemis midagi muutunud.

"Tänane õigusruum ei võimalda registreerimise tühistamist ja terviseametil pole siin oma kaalumisruumi, et kui arst on ülikooli lõpetanud ja diplomi kätte saanud, siis ülikool juba vastutab selle arsti hariduse eest. Ülikoolidiplomiga arsti peab terviseamet registreerima ja seda registreeringut kuidagi tühistada või ära võtta terviseamet ei saa," selgitab terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaar, lisades, et isegi siis, kui patsient peaks arsti süül surema, ei saa talt ülikoolidiplomit ära võtta.

Ruth Kaldat paneb selline seisukoht imestama: "Kui terviseamet ütleb, et neil puudub seadusandlik alus, siis seesama terviseamet saab teha ju ettekirjutusi selle seadusandluse muutmiseks, kui ta ei saa järelevalvet teostada."

Probleem puudutab ka olukorda, kus arsti tabab tööd segav haigus, mida ta ise ei tunnista, näiteks psüühikahäire. Ka selliseid olukordi on Eesti meditsiinis ette tulnud, õnneks tõsisemate tagajärgedeta. Patsiendid lihtsalt vahetasid arsti.

Kuniks aga ametkonnad arutlevad, kuidas süsteemi parandada, võib Martin Ruumet taas kusagile perearsti asendajaks tööle kandideerida. Vormilist piirangut tal selleks pole.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: