Ametnike käed jäävad ebaravi harrastavate arstide peatamiseks praegu lühikeseks

Arstid, kes ei jälgi oma töös teaduspõhiseid võtteid või annavad patsientidele soovitusi, mis neid ei ravi, saavad praegu üsna vabalt tegutseda. Töös on aga seadusemuudatus, mis võiks anda terviseametile paremad võimalused selliste meditsiinitöötajate tegevust piirata.
Haapsalus kohtuvad Piret Metsa perearstikeskuse patsiendid sageli doktor Martin Ruumetiga, kelle ravivõtteid peab perearstide selts patsientidele potentsiaalselt ohtlikuks. Probleemist kirjutas Lääne Elu juba kaks aastat tagasi. Terviseamet algatas patsientide kaebuste peale toona järelevalvemenetluse, mis on nüüdseks lõpetatud.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles ERR-ile, et kui menetlus toimus, lõpetas temale teadaolevalt perearstikeskus Ruumetiga töösuhte. Samas on arst edasi tervishoiutöötajate registris. Perearstikeskuse kodulehel Ruumetit kirjas ei ole, kuid toimetusele on teada hiljutisi juhtumeid, kus patsiendid satuvad seal jätkuvalt tema vastuvõtule.
"Ma tegelikult seda tegelikku olukorda ei tea, mis seal hetkel on," sõnas Friedemann.
Friedemann selgitas, et terviseamet algatab menetluse tervishoiuteenuse osutaja ehk konkreetse asutuse suhtes. Nimelt vastutab Eesti tervisesüsteemis arsti tegevuse eest tema tööandja. Perearst komplekteerib ise nimistuga töötava meeskonna ja tööandja asi on jälgida, kuidas on töö korraldatud, milliseid juhiseid arst saab ning milline on tema töö kvaliteet.
"Iga asutuse juht peaks tagama enda pädeva personali. Igaühel võib olla näiteks arsti diplom, aga kuidas ta tegelikult praktiseerib, seda saab ikkagi tööandja hinnata. Selleks on asutustel kvaliteediohutussüsteemid, mis peavad seda tagama. Aga kui nüüd juhtub, et ikkagi arst eksib, siis patsiendi tagasiside on hästi oluline terviseametile, et see jõuaks ikkagi meieni," selgitas Friedemann.
Seega on piiratud terviseameti võimalused teha midagi konkreetse arsti suhtes, isegi kui on tuvastatud, et ta ei tee oma tööd korrektselt. Küsimusele, miks saab Ruumet pärast terviseameti järelevalvet edasi töötada, vastas Friedemann: "Inimesed võivad oma mõtteviisi muuta, meelsust muuta. Ja samas võib-olla see ei muutu. Aga see saabki välja tulla järgnevate menetluste käigus või uute signaalide puhul. Me ei saa välistada, et inimene on teinud korrektuurid oma töös ja võtnud järelevalve ettekirjutust tõsiselt, teinud sealt pikemaajalised järeldused."
Seadusemuudatus lubaks arstid vastutusele võtta
Friedemanni kinnitusel ei ole ebaraviga tegelevate arstide probleem suur, selliseid juhtumeid on üksikuid, kuid nende arvu ta ei täpsustanud.
"Need on ikkagi sellised juhtumid, kus toimub nii-öelda radikaliseerumine mingil põhjusel. Ja siis need nimed hakkavad ikkagi korduma."
Friedemanni sõnul on praegu süsteem selline, et kui tervishoiuteenuse osutaja lõpetab probleemse arstiga töösuhte, siis terviseametil ei ole enam alust teda edasi menetleda, sest järelevalvet tehakse ainult juriidilisele isikule. See kõik peaks aga muutuma, kui jõustub seadusemuudatus, mis praegu on riigikogus töös.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatustega tekib muu hulgas terviseametil õigus peatada arsti või õe registreering tervishoiutöötajate registris. Seni on olnud see võimalus ainult kohtu loal või lühikeseks ajaks.
Oluline on ka muudatus, mis puudutab tervishoiuasutuste tegevusluba. Kui praegu tuginetakse tegevusloa andmisel paljuski formaalsetele nõuetele, nagu ruumide, seadmete ja personali olemasolu, siis uue korra järgi saab terviseamet hinnata ka seda, millist teenust tegelikult osutama hakatakse. Näiteks, kuidas on korraldatud tervishoiutöötajate pädevuse, teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamine.
Sotsiaalministeeriumi eriarstiabi ekspert Pille Saar rõhutas, et registreeringu või tegevusloa peatamiseks peab olema korduv või oluline kõrvalekalle erialasest praktikast ning sellega kaasneb oht patsiendile ja tervishoiuteenuse kvaliteedile.
"See ei ole nüüd nii, et arst näiteks soovitab, et võtke kaalust alla ja praegu ma teile vererõhuravimeid ei kirjuta. Peab ikkagi olema selline süsteemne eksimine. Näiteks soovitatakse patsientidele palvetamist või ei kirjutata näiteks antibiootikume välja, kui selleks on vajadus. Või näiteks rasedusvastaste vahendite kohta öeldakse, et seda pole vaja või et minu usk ei luba. Ja see peab süstemaatiline olema," tõi Saar näiteid.
Seejuures ei anna terviseamet üksi seda hinnangut, vaid tuleb kaasata eksperdid ülikoolist või erialaühendustest. Kui leiab kinnitust, et arst ei kasuta tõenduspõhiseid vahendeid, siis on võimalik teha talle ettekirjutus, saata ta koolitusele või peatada registreering tervishoiutöötajate registris seniks, kuni ta teeb uuesti eksami.
Patsientide teadlikkust ja teavitamise võimalusi tuleks parandada
Kavandatud seadusemuudatused on plaanitud jõustuma tuleva aasta oktoobrist. Mida aga peaksid tegema need inimesed, kes on sundseisus arsti või õega, kes püüab neid veenda end mitte vaktsineerima või soovitab külmetuse raviks homöopaatiat?
Perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak soovitab patsientidel lasta arstidel dokumenteerida kõik ravijuhised ja ravimisoovitused oma haigusloos. Nii on vaidluse korral tõendid olemas.
"Muidu on arsti sõna teise sõna vastu. Kui te kaebate terviseametile või patsiendikindlustusele, siis arst või õde võib ütelda, et ma ei ole sellist asja mitte kunagi öelnud. Aga kui te ütlete, et palun pange see asi ka sinna tervise infosüsteemi kirja, siis on see mustvalgel kirjas ja on kergem ka menetleda ja reaalselt midagi ette võtta nendega, kes patsientide elule ja tervisele ohtu kujutavad," kõneles Sadrak.
Tema meelest võiks ka Eestis olla lihtsam arstide kahtlastest soovitustest teada anda, nii nagu on olemas näiteks korruptsioonikuritegude vihjetelefon. Samuti tuleks Sadraku hinnangul suurendada teadlikkust sellest, milline on kvaliteetne ja teaduspõhine ravi.
"Kui mingi asi kõlab liiga ilusalt, et olla tõsi, siis ta suure tõenäosusega polegi tõsi. Ma arvan, et, et seda teadlikkust tuleks inimestes Eestis üldisemalt suuremalt tõsta. Veel selgem kommunikatsioon, et ei ole mingeid imeasju, mis sind tervemaks teevad, ja kui keegi sulle sellist asja soovitab, siis palun, anna sellest teada."
Sadrak tõi näiteks välismaised andmebaasid, kus saab kontrollida mitmesuguste preparaatide, toidulisandite ja muude sarnaste soovituste adekvaatsust.
"Sellist asja võiks ka rohkem propageerida, et meil on mingisugune andmebaas, kuhu sa saad sisse panna, et mida see hobusesalv teeb või ei tee ja kas tal on päris kasu või ei ole, et selliseid asju saaks inimene kuskilt kontrollida. Kas see soovitus või tegevus, mis ta sai, on see rahvatarkus, millel mõnikord võib olla efekti ja mismoodi sellel siis efekt on, sellist selgitust võiks olla nende inimeste jaoks, kellel tekib mõte, et äkki see nagu päris õige ei ole, aga ma ei tunne, et ma julgeksin näiteks küsida arsti või õe käest täpsemat informatsiooni," rääkis perearst.
Sadrak julgustab ka perearsti vahetama, sest tema sõnul on Eestis üksikud piirkonnad, kus on valikus ainult üks arst. Lisaks kinnitas Külli Friedemann, et arstide puudus ei saa olla põhjuseks, miks nimistu juures tegutseb arst, kelle ravivõtetega pole patsiendid rahul.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










