Joe Noormets: dopingujuhtumid ja moraalsed valikud spordis ({{commentsTotal}})

Joe Noormets
Joe Noormets Autor/allikas: Tallinna Ülikool

Spordieetika põhimõtted kuuluvad Eesti Spordi Harta juurde ja on järgimiseks kõigile spordis osalejatele, mistõttu ei saa väita, et dopinguga seotud tegevustesse kaasatud isikud ei teadnud sportimise tingimusi ja eesmärkide saavutamiseks lubatud vahendeid, kommenteerib Tallinna Ülikooli spordisotsioloogia lektor Joe Noormets.

Viimase aja dopinguteemaga seotult on senini teada ja määratletud see, kes tegutsesid (sportlased, treenerid), mida tehti (veredopingu kasutamine; keelatud meetodi kasutamisele kaasa aitamine või vähemalt sellest teadlik olemine ja vaikimine), millest sõltuvalt tegutseti (teadlikult ja vabal valikul), mis eesmärgil (sportliku tulemuse parandamine, eelise saavutamine) ja mil viisil (süsteemselt, mitte juhuslikult), kuid senini on suuresti käsitlemata, mida tehtud valikud näitavad juhtumiga seotud inimeste moraali kohta. Vaatlen seda küsimust Aristotelese mõttekäigule toetudes.

Ei tegutsetud vastu tahtmist

Avalikkuses esitatud informatsiooni kohaselt saab järeldada, et antud juhtumis pole tegevus olnud seotud teadmatusega ega tegutsetud vastu tahtmist. Viimasega seotult on osapoolte vaikimisest tulenevalt siiski veel lahtine, kas Andreas Veerpalu on tegutsenud vabatahtlikult või oma isa sundusel. Siiski ei saa öelda, et tegevus oleks olnud teadmatusega seotud.

Spordiseaduse paragrahv 11 lõige 1 sätestab, et sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid. Samuti on Euroopa spordieetika koodeksis määratletud, et ausa mängu põhimõte välistab spordis pettuse ja dopingu ning üksikisikud peavad spordis käituma nii, et see oleks heaks eeskujuks lastele ja noortele. Mitte mingil moel ei tohi väärtustada või ise demonstreerida ebaausat mängu, samuti seda teiste puhul õigustada.

Spordieetika põhimõtted kuuluvad omakorda integraalse osana Eesti Spordi Harta juurde, mille põhimõtted on järgimiseks kõigile spordis osalejatele.

Eelnevast tulenevalt ei saa seega väita, et dopinguga seotud tegevustesse kaasatud isikud ei teadnud sportimise tingimusi ja eesmärkide saavutamiseks lubatud vahendeid.

Lisaks ei ole tegutsetud mitte totalitaarses, vaid demokraatlikus spordisüsteemis, kus nii treenimine, võistlemine kui ka juhendamine on vabatahtlikud tegevused. Ei ole neid ju asetatud sundseisu, kus kaalule seatud elu ja surm. Seega ei saanud sportlased ega treenerid tegutseda teadmatusest ja pealesunnitult. Teades aga tegevuse tingimusi, on tegutsemisele ajendanud lähtealus sportlases ja treeneris endas. Tegutsetud on seega teadlikult ja vabatahtlikult. Järgnevalt saabki esitada küsimuse asjaosaliste valiku kohta.

Mis on olnud valikute taga?

Kuna antud dopingujuhtumi puhul ei ole tegemist üksikjuhtumiga, vaid korduva ja näib, et ka süsteemse tegevusega, pole sportlased ega asjaga seotud treenerid tegutsenud hetke mõjul, vaid nad on teinud valiku. Kuid mis on olnud valikute taga?

Sportlaste antud ütlustele tuginedes saab vähemalt osaliselt nende valiku seostada sooviga. Sooviga oma tulemusi parandada ja edu saavutada. Ehk oli sooviks isegi jõuda esimeste hulka ja võita, mis arvestades veredopingut kasutanud sportlaste seniseid tulemusi, näib soovina küll mõistetavana, kuid valiku alusena üsna rumalana. Valida oleks ju ebamõistlik seda, mida tõenäoliselt ka ise ei arvata, et saavutatakse. Ja nii nagu Aristoteles on kirjutanud "soov kuulub pigem küll eesmärgi juurde, valik aga selle juurde, mis eesmärgile viib".

Antud dopingujuhtumite puhul on küll sooviks ehk olnud olla tulemuslikult parem, kuid valitud on selle eesmärgi saavutamiseks valed vahendid. Vahendid, mis on spordis edu saavutamiseks keelatuks tunnistatud.

Välistades selle, et sportlased on rumalad, jääb senise info alusel alles vaid üks järeldus. Sportlased on teinud valiku veredopingu kasuks teadlikult ja vabatahtlikult ning peale kaalutlemist kasu ja kahju üle, eelistanud sportlikke tulemuste parandamiseks kasutada lubatud vahendite asemel keelatud vahendeid. Ja seda läbimõeldult ja korduvalt.

Kuidas on lugu treeneritega?

Teadmata midagi juhtumiga seotud treenerite iseloomu kohta, ei saa Mati Alaveri ja Andrus Veerpalut tundvate inimeste kirjelduste põhjal neid kumbagi pidada ohjeldamatu iseloomuga või suusatamist vihkavaks inimeseks. Seega, olles pigem vaoshoitud ja suusatamist armastavad treenerid, on ka treenerid pidanud tegutsema kaalutletud valikust tulenevalt.

Kuna nii Alaver kui ka Veerpalu omasid treenerikutset, siis moraalses mõttes kehtib nendele spordis treenerina tegutsemiseks treenerite eetikakoodeks. Nendesse kui treeneritesse puutuvad ja tegutsemise aluseks olevad valikud peavad olema langetatud selle koodeksi raamistikus.

Treenerite eetikakoodeksis on määratletud, et "treener peab juhtima dopingu ja keelatud meetodite kasutamise vastast ennetustegevust, selgitama treenitavatele järjekindlalt dopingainete ja keelatud meetodite kahjulikku mõju" ning lisaks peab treener "tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused".

Kuna treenerite eetikanõuded kehtivad kõigile treeneritele, siis on mõlemad treenerid oma tegevusega seda teadlikult rikkunud. Teadmatusele apelleerimine siin ei aita. Kuna teadmatus on seotud hoolimatusega, ehk sõltub treeneritest endist, siis on võimalik teadmatus antud raamistikus isegi süüd suurendav tegur.

Ilmselt ei saa Alaveri ja Veerpalu lugeda siiski inimesteks, kes ei hooli millestki. Seega peab nende valik, teadmata küll nende teo motiive, rikkuda treenerite eetikakoodeksi põhimõtteid, olema tehtud teadlikult.

Kaalutletud eesmärgid

Teadlik valik põhineb kaalutlemisel eesmärkide üle. Kui aga eesmärk on selge, tuleb arutleda nende saavutamiseks sobivate vahendite üle. See omakorda nõuab nii vahendite endi, kui nende kasutamise uurimist.

Kui selle uurimise tulemusena on jõutud arusaamisele, et võimalikuks osutub ka eesmärkide saavutamine keelatud vahendeid kasutades, ongi tehtud teadvustatud ja läbimõeldud valik.

Nii nagu sportlaste puhul, on treeneridki oma tegude lähtealus ning sõltub neist endist, kas nad tegutsevad ühel või teisel moel. Vähemalt Mati Alaveri puhul on senise info valguses teada ka see, et ta on andnud sportlastele teada, millise valiku ta on teinud. Antud kaasuses on treener aktsepteerinud veredopingut kui vahendit sportlike tulemuste parandamise eesmärgil.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuna antud dopingujuhtumi puhul on vabatahtlikult ja kaalutletult valitud spordis kehtivate konventsioonide põhjal õigete tegude asemel valed, on seotud isikud sellised nagu nad on – moraalselt pahelised. Kui nii sportlased kui ka treenerid on täiesti teadlikult teinud valikuid, mis muudavad nad ebaeetiliseks, on nad vabatahtlikult valinud ebaeetiliseks olemise.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: