Pumphüdroelektrijaama tööks on vaja kahte suurt reservuaari, mille kõrguste vahe oleks ligi sada meetrit. Alumine reservuaar ehitatakse Estonia kaevanduse põhja, ülemine lubjakivimäe otsa.

"See ala, mille me oleme välja vaadanud Estonia kaevanduses, on kusagil 60 hektarit. Sellele alale ehitatakse pumphüdroelektrijaama ülemine veereservuaar," ütles Eesti Energia arendusteenistuse projektidirektor Veljo Aleksandrov.

Ülemisse reservuaari pumbatud kaevandusvesi lastakse läbi turbiinide alla siis, kui elektrit kiiresti vaja läheb.

"See tegelikult on kompenseerimas tuuleparki või päikseparki, kui ei ole võimalik toota nendest tulenevalt ilmastikuoludest. Tegelikult on tegemist ühe suure akuga, mida on võimalik reguleerida selliselt, et sa pumpad niiöelda odava tariifi ajal ja turule paiskad kui tariif on kõrge," kirjeldas Aleksandrov.

Estonia kaevandus lõpetab oma tegevuse 2030. aastate alguses. Pumphüdroelektrijaam võimaldab kaevanduse taristut ka edaspidi kasutada.

"See situatsioon tegelikult ka siin Estonia kaevanduses on selline, kus kogu logistika ja kogu elektrivarustus, teed, kõik on olemas ja tegelikult kaevanduse sulgemisel tuleks kõike seda väga targalt kasutada," sõnas Aleksandrov.

20- kuni 50- megavatise hüdroelektrijaama ehitus võib maksta umbes 40 miljonit eurot. Täpsema hinna ja jaama võimsuse selgitab projekteerimine. Valmis võiks elektrijaam saada umbes kümne aasta pärast.