Kõik toimub suletud süsteemis. Üks veereservuaar tuleb rajada maa alla − kas maapinnast umbes 70 meetrit allpool oleva kaevanduse põrandale või veel sügavamale, pole veel selge -, teine üles mäe otsa, kirjutas Ida-Virumaa ajaleht Põhjarannik.
 
"Roheliseks energiaks see päris ei liigitu, sest jaam tarbib vee ülespumpamiseks ise elektrit," ütles AS Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov, lisades, et et üksnes sõnad "hüdro" ja "taaskasutus" ei tähenda veel rohelist energiat.

Põhjarannik märkis, et 50-megavatise võimsusega pumphüdroelektrijaama töötamise põhimõte on lihtsas keeles öelduna selles, et odava elektrihinna ajal pumbatakse maa alt kaevandusvett üles mäkke ja kallima hinna ajal voolab see ülalt maa alla tagasi. "Loodusesse läheks sel juhul juba puhastatud vesi," ütles Aleksandrov.

Eesti Energia kavandab Eestoni kaevanduse juurde ka viiemegavatist päikeseelektrijaama. Päiksejaama ehitus võib heal juhul alata juba tuleval aastal, pumphüdroelektrijaamaga alustamiseni läheb paar aastat kauem.

Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud Eesti ja ka maailma suurim põlevkivi tootev allmaakaevandus.

Kaevandus asub Ahtme ja Viru kaevandusest lõuna pool, Jõhvist 20 kilomeetri Tartu suunas Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Väike-Pungerjal.