Energeetikaeksperdid on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu, et Eestil on puudu juhitavatest võimsustest. Ehk siis sellistest võimsustest, mille saaks tööle panna siis, kui mõnel tuulevaiksel talvepäeval taastuvenergiat niivõrd palju turul ei ole. Või siis, kui näiteks mõni välisühendus, nagu Estlink 2, rikke või kellegi kurja kavatsuse tõttu rivist väljas on.

Üks võimalus, kuidas hinnatippe siluda ja sarnastele päevadele natukenegi leevendust tuua, on pikaajaliste salvestustehnoloogiatega, nagu Paldiskisse plaanitav Energiasalve vesisalvesti.

Erinevalt põlevkivielektrijaamadest ei ole vesisalvestil vaja katelt enne tundide viisi soojaks kütta, vaid selle saaks kohe tööle panna. Selle salvestusmaht oleks ettevõtte plaani järgi 15 gigavatt-tundi, millega saaks 30 tundi järjest elektrit toota.

Energiasalve tegevjuht Peep Siitan rääkis, et ettevõte ootab endiselt, kas ja millisel määral riik saaks nende projekti toetada. Ilma riigi toetuseta tema sõnul sellist üle miljardi euro maksvat vesisalvestit aga ei ehita.  

Eeskätt soovib Energiasalv riigilt minimaalse tulu garantiid. See tähendab, et kui elektrihind on tulevikus liialt madal, siis kompenseeriks riik 15 aastat saamata jäänud tulu kuni 35 miljoni euro ulatuses aastas.

"Garantiimeetme põhimõte on siis see, et see rakenduks teatud tingimuste täitmisel. See ei ole nii-öelda tšekk, mis tuleb igal juhul lunastada," rääkis ta.

Praegu on Energiasalv tellinud ka täpsema tulu-kuluanalüüsi, mis esitatakse plaani järgi kuskil kuu aja pärast ka kliimaministeeriumile.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga rääkis, et otsust, kas sarnane hinnagarantii anda või mitte, ei ole ministeerium veel tehtud.

"Võimaliku otsuse ajaraami saab paika panna siis, kui meil on olemas see tulukuluanalüüs. Siis saab seada edasised sammud. Tegemist on otsusega, mida peab põhjalikult kaaluma. Kui on positiivne otsus sellise toetusmeetme loomiseks, siis see vajab nii seaduste muutmist, kui ka eraldi riigiabiloa taotlemist," ütles Uiga.

Veel aasta alguses plaanis sarnast pumphüdroelektrijaama Ida-Virumaale rajada ka Eesti Energia. Selle võimsus oleks olnud umbes 225 megavatti ehk poole vähem kui Paldiski vesisalvestil. Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi ütles, et projekt, mida ettevõte vaatas kui uut võimalikku juhitavat võimsust, on nüüdseks aga liikunud sahtlisse.

"See pumphüdroelektrijaam rajada selliselt läheb lihtsalt liiga kalliks. Kui tekivad mingid uuemad ja paremad tehnoloogilised lahendused, siis me saame selle projekti riiulist välja võtta," lausus ta.

Uiga ütles, et juhul kui ka Paldiskile sarnast vesisalvestit Eestisse ei rajata, siis tuleb midagi muud välja mõelda.

"Oluline on siin ka see, et salvestus panustab meil päevasisestesse protsessidesse ehk siis päeva sees hoida elektrisüsteem tasakaalus, siluda hinnatippe. Kui me räägime sellisest elektri varustuskindlusest ja juhitavast võimsusest pikemas perioodis, siis selle jaoks on meil vaja juhitavaid võimsuseid, mis suudavad töötada päevi ja nädalaid," lausus Uiga.

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg oli selgesõnalisem. Hamburg ütles, et seni ei ole riik sarnaseid pikaajalise salvestamise võimsusi rajanud nii palju, kui peaks.

"Päeva ja päevade salvestamise mahtu ei rajata piisava kiirusega. Neid oleks kindlasti vaja. Kuidas nad tekivad? Ega muud võimalust ei olegi, kui et Paldiski peaks kindlasti esimeses järjekorras käiku laskma. Edasi peaks kohe suurendama seda energiahulka, mida nad on võimelised salvestama," lausus Hamburg.