Estonia kaevanduse mahajäetud käikude kohale kerkib päikeseelektrijaam
Eesti Energia plaanib rajada Estonia kaevanduse mahajäetud kaevanduskäikude kohale päikesepargi, mille alusmäe rajamiseks kasutatakse põlevkivikaevandamise kõrvalproduktina tekkivat lubjakivi.
Praegu kontrollitakse spetsiaalse robotiga kaevanduskäikude vastupidavust planeeritud raskusele. Tulevikus kavandatakse rajada kaevanduse mahajäetud ossa ka pumphüdroelektrijaam, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti kaitsetööstusettevõttes Milrem Robotics valminud mehitamata roomiksõiduk põhineb samal masinal, mida toodetakse militaarotstarbeks. Nüüd tuleb aga kaugjuhitaval masinal tegutseda sügaval maa all vanades kaevanduskambrites.
Robot filmib üles kolmemõõtmelise pildi, mille põhjal inseneribüroo Steiger hindab vanade kaevanduskambrite seisundit ja võimet kanda maa peale kavandatavat päikeseparki ja lubjakivist alusmäge, millele see toetub.
Eesti Energia arendusteenistuse projektidirektor Veljo Aleksandrov selgitas, et selle info põhjal on võimalik teha korrektsioone.
"Oleme projekteerinud selle päikesepargi alusmäe vastavalt paberarvutustele, nüüd me kindluse mõttes kontrollime selle üle robottehnika abil, mille pealt saaks insenerid täpsema arvutuse teha," rääkis Aleksandrov.
Aastas umbes 3500 megavatt-tundi tootev päikeseelektrijaam peaks tööd alustama 2021. aastal.
Üsna selle lähedusse Estonia kaevanduse mahajäetud kambritesse on 2020. aastate lõpuks kavas ehitada pumphüdroelektrijaam, kus vee piisava langemise kõrguse saavutamiseks kasutatakse ära mäe kõrgus ja kaevanduse sügavus.
"Tal on salvestav võimsus ja ta on võimeline tootma erinevatele turgudele, sealhulgas ka sageduse hoidmise turule. Eestis projekteeritakse täna ka teist pumpelektrijaama. Tema kõige suurem eelis on, et ta salvestab energiat, mida saab kasutada hetkel, kui turg nõuab," märkis Aleksandrov.
Sisuliselt tähendab see, et odava elektriga üles pumbatud vett kasutatakse energia tootmiseks. Ja seda kasutatakse ajal, kui elekter on kallis.
Allikas: "Aktuaalne kaamera"