Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et kuni kõiges pole kokku lepitud, pole milleski kokku lepitud.

Rahvaalgatuse korda kirjeldades rääkis tulevane riigikogu liige Jaak Valge (EKRE), et aktivistide grupil, kes tahab seadust muuta, tuleb esmalt oma ettepanek vormistada ja koguda sellele näiteks 3000 toetusallkirja ning saata see ekspertiisiks vabariigi valimiskomisjonile või mõnele teisele vastavale institutsioonile.

Kui normitehniliselt on kõik korras, kogutakse teatud aja jooksul vastavalt poliitilisele kokkuleppele kas 25 000 või 50 000 allkirja. Kui allkirju kokku ei tule, ei tule ka referendumit.

Kui allkirjad on koos, hääletab seda ettepanekut esmalt riigikogu. Kui riigikogu lükkab selle tagasi, läheb ettepanek rahvahääletusele. Enne seda teevad pooldajad ja vastased selgitustööd. Ettepaneku läbimineku garanteerib künnis, milles peaks poliitikud kokku leppima. Põhiseaduse muutmisel peaks Valge sõnul olema seadusemuudatusest kõrgem künnis. Poolthäälte puhul on rahva otsus siduv.

Valge sõnul kaasaks rahvaalgatused otsustamisse senisest rohkem kodanikke. "Kui nüüd tuleb mingisugune Euroopa Liidu soovituslik direktiiv näiteks, mida siis Eesti kodanike enamus ei pea õigeks, aga mida tahab näiteks parlament omaks võtta, et siis on rahvaalgatuse korras võimalik see otsus vaidlustada," sõnas ta.

Valge sõnul on referrendumid vajalikud seadusandlike ummikseisude puhul. "Näiteks praegu on selleks kooseluseadus. Ja ka küsimuste puhul, kus see joon ei lähe mööda erakondade ideoloogiat, näiteks superraudtee puhul," sõnas ta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et see on Jaak Valge sõnum, kes oli ka läbirääkimistel, kui arutati demokraatia paketti.

"Ükski koalitsiooni osapool ei ole saanud veel mitte midagi, sest nii kaua, kui ei ole kõikides küsimustes kokku lepitud, ei ole ju üheski küsimuses kokku lepitud. Aga mis puudutab nüüd rahvaalgatust, siis nii detailselt, nagu te ette lugesite, nii detailselt küll need ettepanekud koalitsioonileppes käsitlust ei leia," märkis Seeder.

Seeder ütles, et inimeste kaasamine riigi juhtimisse on olnud ka Isamaa üks prioriteete. "Aga me oleme olnud kogu aeg väga ettevaatlikud põhiseaduse muutmise ja avamise osas üldse ja me tahaksime eelkõige tugevdada parlamentaarset demokraatiat."

Et rahvas saaks ise seadusi algatada, tuleb muuta põhiseadust. Üks võimalus on Valge sõnul see, et uus riigikogu võtab põhiseaduse muudatused vastu ja järgmine koosseis kinnitab need 61 häälega.