Jaak Valge: rahvaalgatuse künnis võiks olla 25 000 häält ({{commentsTotal}})

Jaak Valge
Jaak Valge Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) soovitud rahvaalgatuse künniseks võiks olla 25 000 häält, leiab EKRE saadik uues riigikogu koosseisus Jaak Valge.

"Minu isiklikul arusaamisel on 25 000 paras - see ei ole liiga madal, et ära hoida igasuguste naljakate ettepanekute esitamine ning ei ole ka üleliia kõrge, mis puhul inimesed leiaks, et selle realiseerimine on liiga raske," rääkis Valge esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile.

Valge sõnul pannakse rahvaalgatuse künnisega paika, kui palju allkirju oleks vaja koguda mõne seaduse muutmiseks. Kui künnise jagu toetushääli kokku saadakse, nende ehtsus üle kontrollitakse ja riigikogu soovitud muudatused vastu võtab, ongi rahvaalgatuse edukalt ellu viidud.

Kui riigikogu rahvaalgatuse tagasi lükkab, saadetakse see EKRE plaani kohaselt rahvahääletusele, märkis Valge. Sellele eelneb mingi periood, kus mõlemad pooled saavad avalikkusele oma seisukohti põhjendada ning kampaaniat teha, misjärel toimub rahvahääletus. Kui ettepanek saab rahvahääletusel poolehoiu, peab riigikogu selle seadustama, ütles Valge.

Ka rahvahääletuse juures on oluline künnise suurus - kui palju hääleõiguslikke kodanikke rahvahääletuse kehtivaks tunnistamiseks peab selles osalema, selgitas Valge. Künnised on vahemikus 30 - 50 protsenti, kuid on ka riike, kus üldse künnis puudub, märkis Valge, kes on uusima ajaloo dotsent Tartu Ülikoolis.

Põhiseaduse muutmiseks latt kõrgemale

Kui eelnev puudutas tavaliste seaduste muutmist, siis põhiseaduse muutmiseks oleksid Valge hinnangul vajalikud veelgi kõrgemad künnised. "Põhiseaduse muudatuse korral oleks loomulik, et künnised oleks mõnevõrra kõrgemad. Et põhiseaduse muutmine oleks raskem kui on lihtsalt seadusemuudatuse sisseviimine," rääkis Valge ning põhjendas seda sellega, et põhiseaduses on ka vähemuste õigused kaitstud.

EKRE koostatud plaani kohaselt saaks rahvaalgatuse käivitada aktivistide rühm, mis teeb ettepaneku mõnda seadust muuta või mõni uus seadus kehtestada.

"Et on olemas aktivistide grupp - see võib olla ükstapuha, mis kooslusena. Nad teevad ettepaneku mõnda seadust muuta või mõni uus seadus kehtestada. Nad vormistavad selle ettepaneku ja koguvad sellele mõni tuhat - seaduseelnõu puhul näiteks 3000, põhiseaduse puhul 5000 - allkirja ja saadavad eelnõu juriidiliseks ekspertiisiks vabariigi valimiskomisjonile - et kas see ettepanek tehniliselt sobib niimoodi," rääkis Valge. Kui algatus tunnistatakse tehniliselt vastuvõetavaks, siis saadetaksegi see rahvaalagtusele toetajaid koguma. Kui teatava aja jooksul - näiteks kuue kuu jooksul - kogutakse teatav hulk allkirju - näiteks 50 000, siis läheb protsess edasi. Vastasel korral on algatus ummikusse jooksnud.

Oluliseks saavad detailid

Valge nõustus, et rahvaalgatuse ja -hääletuse toimima hakkamiseks olulised detailid tuleb alles paika panna. "Hea oleks, kui koalitsioonilepingusse läheks põhimõte sisse, et koalitsioon seda kehtestada soovib. Kuidas protsess ise hakkab käima, on suur läbivaidlemise ja sättimise küsimus. Seda tuleks põhjalikult ja tähelepanelikult teha," rõhutas Valge.

Tema sõnul võib tänapäevaseid e-hääletamise ja e-allkirja andmise võimalusi arvestades tõsta künniseid ka mõnevõrra kõrgemale. "Kui palju, on jälle otsustamise küsimus," tõdes ta.

Valge kinnitas ka, et EKRE ei ole elektroonilise hääletamise vastu, vaid tahab, et see oleks turvaline. "Me eeldame, et selle saab läbipaistvaks ja turvaliseks teha," rääkis ta.

Rahvaalgatuse sisseviimiseks tuleb muuta põhiseadust

Valge sõnul on rahvaalgatuse sisseviimiseks sellisel kujul nagu EKRE soovib, vaja muuta põhiseadust, milleks praeguses olukorras oleks realistlikum kasutada võimalust, et riigikogu kaks järjestikust koosseisu selle heaks kiidavad.

"Seda võib teha rahvahääletusega - siis seda saaks kohe teha. Aga selleks oleks vaja 3/5 ehk siis 61 riigikogu liikme taotlus, et see küsimus kohe rahvahääletusele läheks. Ma ei ole kindel, et praegu 61 riigikogu liiget kokku saadakse," tunnistas Valge.

EKRE, Keskerakonna ja Isamaa saadikutel oleks riigikogu XIV koosseisus 57 häält.

Praegu kehtiva põhiseaduse kohaselt saab põhiseadust muuta kolmel viisil: rahvahääletusega vastuvõetud seadusega, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogu poolt kiireloomulisena heaks kiidetud seadusega.

Põhiseaduse muudatuse rahvahääletusele panekuks on nõutav riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus ehk vähemalt 61 häält.

Põhiseaduse muutmiseks riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama riigikogu koosseisu enamuse toetuse ja kui riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega muutmatult vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud.

Kolmanda võimalusena peab riigikogu võtma neljaviiendikulise häälteenamusega vastu otsuse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena ning põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

Vähemusi kaitsevad kõrged künnised

Valge kinnitusel aitab rahvaalgatuse ära hoida poliitilist võõrandumist ning tagab, et esinduskogul ei oleks võimalik teha otsuseid, mis on suure enamuse vastu. "Juba selle mehhanismi olemasolu iseenesest väldib võimalusi, et parlament teeks otsuseid, mis rahva enamusele ei meeldi," rõhutas ta.

Samas peaksid piisavalt kõrged künnised ja rahva teadlikkus ära hoidma selle, et enamus hakkaks kahjustama vähemuse õigusi. "Kõige suurem puhver on meie kodanikkonna enamuse teadlikkus - ei ole kuidagi võimalik, et me hakkaks asja eest teist taga vähemustele liiga tegema," rääkis Valge.

"Juriidiline puhver on seisneb aga selles, et põhiseaduse muutmine, kus vähemuste õigused, kodanikuõigused ja isikuvabadused on sätestatud, on tehtud raskemaks. Kui oleks mõni eelnõu, mis kitsendaks vähemuste õigusi, siis oleks tegemist põhiseaduse muudatusega, aga põhiseadust muuta on raske, selleks on kõrgemad künnised. See garanteeribki, et kellegi õigustele liiga ei tehta. Aga mina olen kindel, et Eesti rahva enanus ei teeks seda niikuinii, meil on demokraatlikult mõtlev kodanikkond," ütles Valge.

EKRE esimees Mart Helme rääkis pühapäeval TRE-raadio saates, et koalitsioonikõnelustel Keskerakonna ja Isamaaga on saavutatud kokkulepe rahvaalgatuse sisseviimiseks ning rääkis võimalikust 50 000-lisest künnisest. Rahvaalgatuse abil loodab EKRE ellu viia oma poliitilised soovid, mis praegu sõlmitavast koalitsioonilepingust välja jääksid.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: