Võrdlemisi väikese riigina on Eestis sageli hea järge pidada saavutuste osas numbrite järgi, olgu selleks siis parasjagu SKT, heaolu indeks või keskmine sissetulek.

Üks sageli mainimata jääv statistika on aga see, et ühe tuntuima pornograafiat vahendava kanali Pornhub 2017. aasta andmetel veedab eestlasest külastaja nende lehel keskmisel 9 minutit ja 26 sekundit ning on külastatavuse poolest järjekorras 88. riik.

Ütled "pornograafia" ja mõtled…?

Mõeldes pornograafiale, seostub see sageli vulgaarse ja keelatud sisuga video- ja pildimaterjaliga ja see kuulub pigem teemade hulka, mille üle laiemas ringis ei arutleta. Võrdlemisi raske on ette kujutada vestlust Mari ja Pille vahel, kes jagavad hea romantilise komöödia soovituste asemel viiteid heale pornole või kes diskuteerivad sotsiaalmeedias kulutatud minutite asemel seda, kui palju aega nad veedavad pornot vaadates.

Defineerides aga pornograafiat kui materjali, mille eesmärk on selle tarbijat seksuaalselt erutada siis ei ole pornograafia midagi sellist, mida me ei kohtaks igapäevaselt.

Sageli tundub pornograafia ainult kui filtrita seksuaalakti kuvamine, kus kõik kehaosad on ideaalsed ja tegevus viib alati soovitud eesmärgini, kuid pornograafia on lõimunud meie igapäevasesse meediatarbimisse, alustades fotodest ja videodest ning lõpetades blogipostituste ja podcast'idega. Porno on kõikjal. Eriti on porno aga esindatud generatsioon P elus.

Mis on generatsioon P?

Pornograafia on miljardi dollari tööstus, mis on uuringute (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzell, 2016) järgi oma taskukohasuse, juurdepääsetavuse ja anonüümsuse tõttu kõigile vanustele kergesti kättesaadav. Üks generatsioon aga eristub eelnevatest enam. Pornouurijad (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007) on ristinud selle põlvkonna generatsiooniks P või generatsiooniks XXX.

Tegemist on noortega, kes tarbivad pornograafiat suurema tõenäosusega, kui kõik eelnevad generatsioonid. Pornograafia pealevool nende igapäevasesse meediakasutusse muudab tunduvalt tõenäolisemaks reaalsuse, et Mari ja Pille arutelu hea komöödia üle asendub tõesti aruteluga hea pornofilmi üle.

On palju spekuleeritud pornograafia mõju üle noorte seksuaalkäitumisele. Need arutelud algavad sageli sellest, miks noored pornograafiat tarbivad. Sellel on aga väga erinevaid põhjuseid, kuid esmane ja kõige ilmselgeim neist on soov saada seksuaalset rahuldust.

Lisaks sellele on uurijad (Attwood, Smith ja Martin, 2014) leidnud, et nad soovivad avastada enda seksuaalsust, rikastada igapäevast seksuaalelu, leevendada pingeid või lihtsalt igavust peletada.

Mis aga veel olulisem, pornograafiast on kujunenud üks põhilisi seksuaalharidusliku info allikaid (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzel, 2016). See tähendab, et noored leiavad pornograafiast infot, mida nad mujalt ei saa.

Kui nüüd arvata, et Eesti noored küll pornograafiaga kokku ei puutu, siis see paika ei pea. 2016. aastal läbi viidud uuringust (Soo, 2016) ilmneb, et üle poole vastanud õpilastest omab kokkupuudet pornograafilise materjaliga. 75 protsenti vastanutest on näinud pornot juhuslikult; 60 protsenti vastanutest on otsinud teadlikult ja 52 protsenti vastanutest ütles, et neile on sellist materjali näidatud. Seega on pornograafia olemas ka Eesti noorte elus.

Milline peaks siis sellisel juhul olema seksuaalharidus? Koomik Mikael Meema tõdes intervjuus Ekspressile, et inimeseõpetuses ei õpitud midagi: "Inimeseõpetus – mis asi see on? Me ei õppinud ju midagi seal. Paneme kondoomi banaani peale ja siis peakski olema kõik? Ma ei saanud pärast inimeseõpetust endiselt kondoomist aru, pidin ise avastama."

Seksuaalhariduse kontseptsioon sellisel kujul on aegunud ja ei ole kooskõlas sellega, mida noored igapäevaselt tegelikult kogevad, näiteks vaadates pornograafiat. Seksuaalharidus keskendub eeskätt bioloogilistele aspektidele ja väldib informatsiooni jagamist, kuidas seksuaalvahekord toimub ja millised on seksuaalsuse positiivsed aspektid. (Philpott, Singh ja Gamlin, 2017).

Sellest tulenevalt on generatsioon P või generatsioon XXX olukorras, et pornograafia on nende jaoks kättesaadavam kui kunagi varem, samal ajal selle teadlikku ja läbi mõeldud tarbimist soodustava info võimalused tunduvalt kasinamad. Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus.

Kuidas rääkida pornograafiast?

Et pornograafilise materjaliga igapäevases elus hakkama saada, on pornole tarvis leida koht seksuaalhariduses. Pornograafia ei ole alati midagi ohutut, vaid nõuab teadlikku vaatamist ehk meediasisu tarbimisega seotud pädevusi. Selliseid pädevusi on terapeut Marty Klein kirjeldanud kui komplekti oskustest, mida inimesed vajavad, et dekodeerida ja juhtida pornograafiat enda elus, vaadates seda tahtlikult, kogemata sellele peale sattudes või olles suhtes pornotarbijaga.

Uurija Kath Albury tõi välja, et ideaalses hariduskeskkonnas võib pornograafilise meediasisuga hakkama saamise pädevuste väljaarendamine võimaldada dialoogi haridustöötajate ja noorte vahel, kus mõlemad osapooled arendavad enda teadmisi ja arusaamu pornograafia osas tuues seoseid reaalsete olukordadega.

Pornograafia annab hariduses võimaluse õppida ja arutleda seksuaalsuse, keha, soo, intiimsuse, armastuse, sotsiaalsete suhete ja arengu teemadel. Noor saab olla n-ö eksperdi rollis ja õpetaja saab toetada teda tema küsimustes, kahtlustes ja kõhklustes (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007). Ehk pornograafia võib olla võimalus seksuaalharidust toetada ja parendada.

Samal ajal aga seisnebki pornograafia vastuolulisus selles, et ta on esindatud tugevalt avalikus ruumis, kuid samas on tegemist millegi personaalsega. 9 minutit ja 26 sekundit Pornhubi lehel võib veeta üksinda, kuid pornograafiast klassiruumis rääkimine tundub kindlasti midagi ebamugavat, seda nii õpetajale kui ka noorele.

Kuid igal juhul peab pornograafiast vestlusi pidama, kas siis kaasates lapsevanemaid, noorsootöötajaid või muid spetsialiste, kes arutelu kõigile osapooltele lihtsamaks teevad. Seda ikka selleks, et noor ei võtaks pornograafiat kui tõde ja oskaks seda teadlikumalt tarbida.

Allikad

Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.

Knudsen, S., Lofgren-Mårtenson, L., ja Månsson, S.-A. (2007). Generation P?: Youth, Gender & Pornography. Århus: Aarhus University Press.

Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.

Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.

Smith, C., Attwood, F. ja Barker, M. (2017). Pornsearch.org preliminary findings. Porn Research Website.

Olgo, O. O. (2018). "Tussisööjad" - Eesti avameelseimale jutusaatele pole ükski teema tabu. Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2018.

Klein, M. (2013). Why Young Adults Need Porn Literacy. Huffington Post.

Albury, K. (2014). Porn and sex education, porn as sex education. Porn Studies, 1, 172–181.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.