Viiendiku riigikogulaste ettevõtted äriseadustiku nõuet ei täida ({{commentsTotal}})

Riigikogu istungitesaal.
Riigikogu istungitesaal. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Äriseadustik näeb ette, et hiljemalt pool aastat peale majandusaasta lõppu tuleb igal ettevõttel esitada äriregistrile ülevaade oma möödunud aasta majandustegevusest ehk majandusaasta aruanne. Kuigi selle esitamata jätmise eest enam 2006. aastast trahvi ei tehta, on see siiski seadusest tulenev nõudmine ja aruannete esitamata jätmine võib tuua kaasa ettevõtte kustutamise. Sellest hoolimata pole viiendiku riigikogulaste ettevõtted majandusaasta aruannet esitanud.

16. juuli seisuga ei ole 20 riigikogu liikme otsese osalusega ettevõtet esitanud oma möödunud aasta majandusaasta aruannet. Kui arvestada, et vaid 47 riigikogulasel on üldse otsene osalus mõnes äriühingus, siis on pisut enam kui 40 protsenti riigikogulaste osalusega ettevõtetest jätnud tähtajaks majandusaasta aruande esitamata.

Siin on vaatluse all ainult ettevõtted, milles äriregistri andmetel on mõnel riigikogulasel osalus. Mõningail juhtudel võib mõni marginaalne osalus nõnda jääda tähelepanuta, näiteks kasvõi aktsiainvesteeringud börsil. Samuti ei ole selles numbris läbi otseselt omatud ettevõtetele kuuluvate ettevõtete aruandeid, näiteks tütarettevõtted.

Kokku kuulub 47 riigikogu liikmele osalus 81 erinevas ettevõttes. Majandusaasta aruande on jätnud neist esitamata 38 protsenti ehk 31 ettevõtet. Samas ei ole kõigi nende puhul tegu just tahtliku veaga – näiteks üks ettevõtetest on veel nii värske, et möödunud aasta majandusaasta aruannet esitada veel vaja pole ja ühe riigikogulase osalusega ettevõte on likvideerimisel.

Samas ei ole selles, et suur hulk ettevõtteid jätavad oma aruanded tähtajaks esitamata, midagi väga tavatut. Registrite ja infosüsteemide keskus, mis haldab äriregistrit, hinnangul esitatakse tähtajaks umbes 50 protsenti aruannetest. Peale seda jätkub aruannete edasine laekumine ja umbes 80-88 protsenti aruandekohuslastest oma arunded siiski esitavad ütles Heilika Kutsch registrite ja infosüsteemide keskusest.

Kõige enam on jätnud otsese osalusega ettevõtetest majandusaasta aruanded esitamata Eesti Konservatiivse Rahvapartei liige Siim Pohlak – seitsmel ettevõttel. Samas kuulub talle otse ka teistest riigikogu liikmetest märgatavalt enam ettevõtteid – kaheksa. Talle järgnevad kumbki viie otsese osalusega Eerik-Kiiles Kross Reformierakonnast ja Aivar Kokk Isamaast.

Kui vaadelda riigikogulaste otseseid osalusi laiemalt, siis senini esitatud aruannete alusel teenis möödunud aastal suurimat käivet kapitaliosaluse meetodil arvestatuna Aivar Kokk Isamaast – siiani 565 600 eurot, mis võib veel kasvada, sest üks tema otsese osalusega ettevõte majandusaasta lõppes märtsi lõpus ja arunne tuleb esitada alles septembri lõpuks. Kapitaliosalusel tähendab siinujuhul arvestades käivet proportsionaalselt omatud osaga. Ehk inimesele kes omab poole 10 eurot käivet tegevast ettevõttest, arvestaks käibeks viis eurot.

Eerik-Niiles Kross oli kindlasti üks edukamaid riigikogulasi. Reformierakondlane teenis möödunud aastal kapitaliosaluse meetodil arvutatuna vähemalt 351 000-eurose käibe juures 137 000 eurot kasumit. Samas on tal kahe ettevõtte majandusaasta aruanded veel esitamata.

Kõrge käibega oli veel Priit Sibula osalusega ettevõte, üks sellepärast et teise majandusaasta aruannet veel registrist ei leia. Isamaa peasekretär teenis 189 000 euro suuruse käibe juures siiski vaid 460 eurot kasumit. Kõrge oli ka Keskerakonda kuuluva Viktor Vassiljevi ettevõtte, mis tegi 171 000-eurose käibe juures pisut rohkem kui 2500 eurot kasumit.

Lisaks Krossile oli kasumlikkuse osas edukas tema parteikaaslase ja endise peaministri Taavi Rõivase ettevõte, millel õnnestus teenida 53 000-eurose käibe juures 29 500 eurot kasumit.

Parteilise kuuluvuse alusel on äriregistri andmetel otsene osalus mõnes ettevõttes isamaalastest 58 protsendil, reformierakondlastest 55,9 protsendil, 40 protsendil keskerakondlastest, 36,8 protsendili ekrekatest ja vaid 30 protsendil sotsiaaldemokraatidest.

 

 Andmed äriregistri alusel. Käibed ja kasumid arvutatud autori poolt otsese osalusega ettevõtete esitatud majandusaasta aruannetes toodud numbrite asemel kapitaliosaluse meetodil.

Toimetaja: Huko Aaspõllu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: