Mariann Rikka: õigus armastusele ning õnnele on põhiseaduse alusväärtus ({{commentsTotal}})

Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja.
Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja. Autor/allikas: erakogu

Kuigi leidub neid, kes kõvasti häält tehes ja meedias võimendatuna jätavad mulje, nagu Eesti oleks tige, suletud riik, kus „oma“ on vaid valge naha, siniste silmade ja valgete juustega hetero (soovitavalt abielus – õnnelikus või mitte, pole tavaliselt tähtis), ei ole selline hoiak ja mõttemall valdav, kirjutab inimõiguste blogi peatoimetaja Mariann Rikka.

Mis on ühist Baltic Pride’il, laulu- ja tantsupeol ja näiteks tantrafestivalil?

Kõigi nende ürituste mõte on, et iga inimene saaks olla vaba ja õnnelik, kantuna armastusest iseenda, teiste ja maailma vastu. Neile üritustele on ühine suur ja võimas armastuse ja hoituse tunne, ühine hingamine, puhas rõõm ja nauding, igaühe vabadus olla tema ise, olles just nii – kõigi oma eripärade ja veidrustega – täielikult aktsepteeritud. Mitte lihtsalt sallitud, vaid aktsepteeritud ja väärtustatud. 

Õnneks on nii, et see ei ole ainult ilus narratiiv, romantiku udune unistus või ühe kohvikuliberasti boheemlik heietus. Tegelikult on õigus armastada ja olla armastatud, tunda õnne ja rõõmu igaühe õigus. See on osa meie riigi, meie põhiseaduse alusväärtustest. Kuigi mitte eraldi just sellises sõnastuses kirja panduna, sisaldub see inim- ja põhiõigustes, omades nii ka selget ja konkreetset juriidilist jõudu. 

„Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.“ Nii sedastab ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1. See enesestmõistetav sedastus vajas 1948. aasta valusates oludes selget kirja panemist. Täna, 2017. aastal, oleme taas sealmaal, kus see sõnum vajab väljendamist ja levitamist. 

Meie riigi alusteksti, suuresti juba nn esimese Eesti ajal vastu võetud esimese põhiseaduse vaimus püsiva tänase Eesti Vabariigi põhiseaduse tuumiku moodustavad inimõiguste ja demokraatliku riigivalitsemisega seotud sätted. Meie põhiseaduse mahukaim peatükk ongi just põhiõiguste peatükk. Selle sätted annavad juriidilise jõu ja konkreetsuse, kuid samas ühiselt kokku lepitud ja ajaloolisest pärandist kantud väärtusraamistiku põhimõttele, et igaühel on õigus olla tema ise, olla võrdselt vaba ja õnnelik, olla võrdväärne ühiskonna liige. Mitte kellegi õigusi ei tohi piirata nii kaua, kui ta ei riku kellegi teise õigusi ega ole ühiskonnale ohtlik. Kõik piirangud, mis seadustega kehtestatakse, peavad olema eesmärgipärased, demokraatlikus ühiskonnas õigustatud ja vajalikud, mõõdukad ja proportsionaalsed. 

Aga nende põhimõtete ja normide kirjapanemisest ei piisa. Need vajavad elamist. Ja just see elamine toimub üritustel, kus õhus on tunda armastus ja ühtehoidmine, üksteise väärtustamine, erinevuste väärtustamine, püüd parema ühiskonna poole. Nagu kirjutas Rain Kooli noorte laulu- ja tantsupeo järelkajana

„Need noored seal laulukaare all olid puhas armastus. See on selline armastus, mis on võimeline jaguma kõigile, võtmata kelleltki midagi ära. See on selline armastus, mis ei lõpeta ühtki poliitilist liikumist, ei pane kinni ühtki venekeelset telekanalit, ei unista ühestki ründeretkest üheski ilmakaares. See ei sulge Nihilisti, ei jäta kedagi ilma sotsiaaltoetustest, ei raiu ühtegi remmelgat ega käsi ühelgi Euroopa suurlinnades skvottival eestlasest anarhistil kodumaale sõjaväeteenistusse tulla.“ 

Ja see on armastus, mis ei piira armastust soo, vanuse või seksuaalse sättumusega. See on armastus, mis ei tee kellestki vähemväärtuslikku inimest või ühiskonna liiget selle tõttu, et miski temas on teistsugune kui võib-olla enamuses. 

Sellised sündmused teevad Eesti suuremaks, mitte väiksemaks. Need teevad Eesti inimeste riigiks, avatud ja vabaks riigiks. Need sündmused näitavad, et kuigi leidub neid, kes kõvasti häält tehes ja meedias võimendatuna jätavad mulje, nagu Eesti oleks tige, suletud riik, kus „oma“ on vaid valge naha, siniste silmade ja valgete juustega hetero (soovitavalt abielus – õnnelikus või mitte, pole tavaliselt tähtis), ei ole selline hoiak ja mõttemall valdav.

See näitab, et Eestis on suurust, suuremeelsust ja armastust, võimet mõelda raamist välja ja liikuda selle poole, et ühel päeval oleks meil tõesti ühiskond, kus igaühel on hea olla. Igaühel. Ei rohkem ega vähem.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.