Riigikohus jättis samasoolise paari elamisloa kehtima
Riigikohus leidis teisipäeval, et seadus ei keela elamisloa andmist käimasoleva kohtuvaidluse ajaks abikaasa juurde elama asumiseks ka juhul, kui tegemist on samasooliste inimeste välismaal sõlmitud abieluga.
Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu ehk kohtumenetluse ajaks, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.
"Antud kohtuasjas vaieldi selle üle, kas Tallinna ringkonnakohus kohaldas õigesti esialgset õiguskaitset," märkis Talvik.
Ringkonnakohus kohustas politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma naisele ajutise elamisloa, et oma abikaasa juurde elama asuda kuni käimasoleva kohtumenetluse lõpuni ja elamisloataotluse võimaliku uue menetlemise ajaks.
Naiste omavaheline abielu sõlmiti USA-s 2015. aastal.
Riigikohtu halduskolleegium rõhutas, et põhiseadusest ei tulene samasooliste õigust sõlmida abielu Eestis, kuid laieneb samasoolistele paaridele põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse ning samuti diskrimineerimise keeld.
Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest.
Ka ei ole samasooliste kooselu Eestis seadusega keelatud ega karistatav.
Eri- ja samasooliste paaride perekonnaelu kuulub Euroopa inimõiguste konventsiooni kaitsealasse ning seda on elamisloa asjades leidnud ka Euroopa inimõiguste kohus.
Riigil on õigus keelata välismaalasel elada Eestis perekonnaliikme juures ainult siis, kui keelamiseks on mõjuv põhjus.
Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset, kui õiguste hilisem kaitse ei oleks tõhus ning seejuures ei tohi kohtule esitatud kaebus olla ilmselgelt põhjendamatu.
Kohus võib esialgse õiguskaitse korras muuhulgas kohustada haldusasutust andma ajutiselt välja vaidlusaluseid lube.
Kolleegiumi hinnangul oli esialgse õiguskaitse korras kaebajale tähtajalise elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks põhjendatud.
Keeld elada poolelioleva kohtumenetluse ajal Eestis, sekkub intensiivselt perekonnaellu ning samas ei riku kaebaja ajutine elamine Eestis kellegi õigusi ega avalikku huvi.
Samuti ei too praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa ilmselgelt õigusvastast olukorda.
Perekonnaseadus välistab küll samasoolistel Eestis abielu sõlmimise, kuid see keeld ei välista mujal maailmas sõlmitud abielude tunnustamist.
Seadus nõuab, et üldjuhul tuleb abikaasade elukohariigi seadusele vastav välismaa abielu lugeda kehtivaks ka Eestis. Kehtetuks võib niisuguse abielu lugeda vaid siis, kui abielu on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega.
Kolleegiumi esialgsel hinnangul on õiguslikult vaieldav, kas samasooliste välismaise abielu kehtivaks lugemine rikuks Eesti õiguse olulisi põhimõtteid, kuna seadus ei anna sellele küsimusele selget ega ainuvõimalikku vastust.
Lõplik vastus tuleb kohtul anda põhivaidluse lahendamisel.
Riigikohus ei olnud antud asjas nõus ringkonnakohtu määratud õiguskaitse ajalise kestusega, märkides, et kohus saab määrata õiguskaitse vaid kohtumenetluse ajaks, mitte elamisloa võimaliku uue menetluse ajaks.
Ringkonnakohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse ulatus aga kohtumenetluse ajast kaugemale, mistõttu riigikohus tühistas selles osas ringkonnakohtu lahendi.
Toimetaja: Marek Kuul