"Suud puhtaks": laste kasvatamisel jätkuvalt tähtsaim usaldus ja armastus ({{commentsTotal}})

{{1494430380000 | amCalendar}}
Lapsed nukuteatris.
Lapsed nukuteatris. Autor/allikas: Scanpix/ Postimees

Lapse kasvatatamine on teema, milles vist kõigil on kindel veendumus ja sel teemal peetakse tuliseid vaidlusi. Lõpuks jõutakse ikka sinnamaani, et kõige olulisem on siiski laste ja vanemate vahel usaldus ja armastus. Nii läks ka neljapäevases saates "Suud puhtaks", kus leiti, et ka praeguses infoühiskonnas sirguvad vanemate parima tahtmise korral enamasti tublid inimesed.

Kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme tõdes, et praegu on paradokside ajastu, mida varasemaga on raske võrrelda. Piltlikult öeldes kasvas asus varem laps kodus, kus vanem avas oma soovi kohal aiavärava, aga praegu sirgub laps otsekui keset ookeani.

"Tehnoloogia areng on muutnud situatsiooni, kuidas see hakkab mõjuma - ei tea. See on põnev ja kõhedust tekitav.  On eksimise vabaduse ajastu. Kui ka enne olid teed ja sihid olemas, kuhu minna võis, siis praegu võid minna kuhu iganes," rääkis Kuurme.

Küsimus on Kuurme sõnul ka selles, et kiputakse samastama infot ja teadmisi. „Infost teadmisteni tuleb teha tükk tööd - tõlgendada, võrrelda ja tuletada, see kõik on õppimise küsimus. Info-ookeanis tuleb õppimisega hakkama saada."

Poliitik ja Püha Miikaeli kooli nõukogu liige Priit Sibul nentis, et vabadusi on praegu palju ja seeläbi ka palju rohkem eksimise võimalusi. "Kunagi andsid mingid teed kindluse,” ütles Sibul. Ta lisas, et üks on kindel, et kui lapsel on vanemaga usalduslik suhe, lisaks kindlus ja reeglid, siis laps lihtsalt nö ära ei eksi. "Reegleid on vaja, see on nagu trepikäsipuu, kust vajadusel saab kinni haarata."

Riigiametnik ja lastekirjanik Ilmar Tomusk märkis, et vabakasvatus ei tähenda seda, et vanemad oma lastega ei tegele. Tema sõnul tõlgendakse vabakasvatust tihti nii, et lastele antakse nutiseadmet kätte ja las nad siis ise vaatavad.

"Vabakasvatus on tegelikult karm asi. See tähendab, et lapse tegude tagajärjed jõuavad temani. Kui lapsega ei tegeleta, siis on see lihtsalt põhimõtete puudumine," sõnas Tomusk.

Tomusk ütles, et ikka ja jälle tasub vaadata ajalukku, on leiutatud igasugu asju, kuid laste ja vanemate põhivajadused on alati samaks jäänud. „Lapse tahavad rääkida ja olla turvalises maailmas, tegelikult pole nii palju midagi muutunud.”

Tomusk meenutas lastearst Benjamin Spocki kunagist raamatut, mille järgi paljud oma laspi kasvatasid, kuid hiljem öeldi, et visake see raamat ära ja ärge uskuge. „Aga lõpuks tuli kõik välja küll.”

Hariduspsühholoog Grete Arro lausus, et meil palju teadmisi, kuidas lapse arengut toetada ja ilus teoreetiline raamistik on olemas. "Teame, kuidas saame toetada lapse autonoomiat," selgitas Arro. Ta lisas, et vanemana peame astuma ebamugavustsooni ja laskma lapsel ka ise otsustada ja ei tohi tema eest kõike tema eest ära. Ta nentis, et infot kasvatuse kohta on tänapäeval tõepoolest palju, kudi see ühiskonnas üldine probleem. „Info võiks käia läbi teadusfiltri, muidu on see lihtsalt kellegi arvamus.”

Koolijuht Hendrik Agur tõdes, et kui on normaalsed inimesed, kellel on institutsiooni, siis kujuneb parim keskkond, kus laps kasvab. „Praegu kasvatame koolis tulevasi lapsevanamaid ja tulevikus on samuti nii,” lausus Agur.

Tekstipõhise ülevaate annab otseblogi:

Toimetaja: Greete Palmiste, Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: