Karl Soonpää päevik 8. ja 9. detsembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 8. ja 9. detsembril 1939 oma päevikusse:

8. dets. Venelased rõhuvad kõvasti Soomele peale. Olevat tegevuses 1,2 milj. meest, 1000 tanki ja 500 aeroplaani (küll "Ceгодня" teade). Soomlased ütlevad endil mobiliseeritud olevat 500.000.

Ülekaal Vene pool määratu. Ometi on kuuldusi, et Mannerheimi liini Karjala kannaksel otse ei rünnata, vaid katsutakse põhja pool Laadogat sellest mööda minna.

Skandinaavia kõhkleb. Rootsil on väge koos ainult 150.000. Ka Genfi ei minevat Skandinaavia riikide välisministrid. Nad kardavad vist piinlikkust oma kahe otsaga mängu tõttu. Ameerikast ja Inglismaalt saavat Soome sõjariistu, eestkätt lennukeid. Siiski paistab Soome seisukord olevat raske.

Kuuldused on lehtedes, et Vene pakkuvat Rumeeniale vastastiku abistamise pakti. Rumeenia renommeerib 2,5 milj. mehega, mida ta olevat suuteline välja panema oma neutraliteedi kaitseks. Sakslased mainivad Vene mobil. Kaukasuses ja Kesk-Aasias, lootes sellest inglastele peavalu. Vene ajakirjandus tungib kallale Türgile.

Nagu sellest nähtub, konflikt kippub laienema ja sirutuma üle Euroopa piiride. Mis siit ükskord välja tuleb, et tea keegi ennustada. Suured rahvad jäävad muidugi püsima, kuigi kurnatuna ja vaesustununa, võib-olla ka sotsiaalse struktuuri purunenuna; kes aga väikerahvastest tervena välja tuleb, see on õnne küsimus. Loodan, et Eesti väikerahval seekordki oleks õnne!

9. dets. Sõdades pole suuri sündmusi. Meie inimesi häirib Laidoneri sõit Moskvasse. Kardetakse uusi nõudmisi. Vaevalt usutav, et need kartused oleks põhjendatud, sest Vene on seotud juba Soomes, aga ka lõuna pool hädaohte tal Kaukasuses, Balkanitel.

Õhtul olime Teaste pool. Koos üle 30 võera. Sihver nurises, et "Päevalehte" kiusatakse rohkem taga kui teisi lehti. Mängisime Assor, A. Matto ja Moksiga (+ 64 X 50).


Ajaloolane Küllo Arjakas: 7.–14. detsembril viibis sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner ametlikul visiidil Moskvas. Teda võeti seal südamlikult vastu ja kindralile kinnitati korduvalt, et NSV Liit ei sekku Eesti siseasjadesse. Laidoner kohtus Vorošilovi, Molotovi ja Staliniga.

Laidoner pidas Moskvas ka kõnelusi NSV Liidust Eestile relvade ostmiseks: vintpüssid, õhu- ja tankitõrjesuurtükid, tankid ja sõjalennukid. Relvastuse osas piirdus Nõukogude valitsus ainult üldiste lubadustega. Kõnelusel Vorošilovi ja Staliniga pakkus Laidoner veel Eestit NSV Liidu ja Soome relvakonflikti vahendajaks, et sõdivate poolte vahel teha rahu, juhul kui NSV Liidu valitsus seda soovib. Nõukogude riigijuhid läksid sellest ettepanekust vaikides mööda.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: