Karl Soonpää päevik 29. detsembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 29. detsembril 1939 oma päevikusse:

29. dets. Vab. Val. koosolek 17–24. [Välisminister Ants] Piip informeerib, et esimesel jõulupühal on saadud Soomelt noot, kus ta seletab, et Eesti rikub neutraliteeti, kuna lubab NSVL laevadel seista Tallinna sadamas. Ähvardab tarvitusele võtta abinõusid.

Piip on vastanud, et nii Vene kui Soome on teatanud, et nad pole sõjas ja seepärast ei tule nende kohta neutraliteediseadus rakendamisele. Nende riikide laevadele tuleb vaadata kui külas olevatele.

Soome on vastanud, et ka Poola ja Saksa pole olnud sõjas, kui "Orzel" interneeriti. Tugenedes rahvusvahelisele õigusele, loodab Piip ka sellele noodile leida rahuldava vastuse.

[Teedeminister Nikolai] Viitak ütleb, et tuleks venelastega kõnelda, et nad lepingust üle ei astuks – nimelt laadivat nad Tallinnas mürske sõjalaevadele, mida salaprotokoll ette ei näe.

Eesti on omalt poolt saatnud noodi Soomele, kus protesteerib Vaindlo saare pommitamise pärast. Juurdlus on näidanud, et Soome lennukid on püüdnud tabada inimesi. Soome on vastanud, et juurdleb juhtumist. Ka lubab jätta Lahti jaama eestikeelse propaganda.

Kõik see näitab, missuguses õrnas olukorras oleme. [Sõjaminister Nkolai] Reek ja Viitak seletavad, et Vene administratsioon logiseb. Oleks vaja konventsioon. Piip ütleb, et [saadik Moksvas August] Rei selles asjas on saanud kokku Molotoviga. Viimane on lubanud konventsiooni asja kaaluda.

Rei arvab, et selles asjus vahest tuleb veel esineda, sest Venes pole olnud juba hulk aega õiguslist korda, vaid elu on juhitud revolutsiooni südametunnistuse seisukohalt, sellep. pole nendele hästi arusaadav meie ruttamine konventsiooniga.

[Majandusminster Leo] Sepp on Saksas suure pompiga vastu võetud, aga nõudmised olnud kategoorilised. Ei sallita, et viiksime kaupu neutraalmaadesse, kust nad võiksid edasi liikuda Inglismaale. Siiski saadavat aru meie eksporti vaba valuutas neutraalmaadesse ca 15 milj. kr. ulatuses.

Ümberasujate asjus on [Saksa suursaadik Hans] Frohwein mitmel korral jäänud santi olukorda. Saksa olevat närviline – inglaste vastu viha suur. Nii Hitler kui Ribbentrop kukkunud ärritusse [Eesti saadikut Berliinis Rudolf] Möllersoni vastu võttes, kui jutt sattunud Inglismaale.

Usk võidusse ei näivat väga kõigutamatu. Olevat omavahel öeldud, et katsugu meie hoida vahekorda NSVL-ga, kuni nende käed vabad on – siis loota nendelt abi. Venest nad suurt midagi ei saavat. Algatanud isegi mõtet, kas meie ei saaks Venest tooraineid, nendele siis edasimüügiks, mille vastu nad annaks valmis kaupu, mida meie ei valmista.

Selter on saatnud telegrammi Stalini 60. a. sünnipäevaks lahus Laidonerist, [peaminister Jüri] Uluotsast ja Piibust, kellel olnud ühine telegramm. Nad tahtnud ka Selterilt allkirja, kuid viimane alguses annud, viimati lasknud maha tõmmata. Piibu pärimisele vastanud, et tema telegrafeerinud presidendi teadmisel üksinda Stalinile.

Sepp küsinud Berliinis, kas nad Balkani pool sündmusi ootavad. Sakslased öelnud, et inglased on leiutanud pommi, mis õliallikasse visatuna lõhkeb kõige kitsamas kohas. Kitsam koht olevat aga seal, kus õlišaht läbib mõne veesoone, ja kui see puruneb, ei saa enam šahti töötama.

Maailmasõja päevil kulunud neil 6 kuud, enne kui saanud Rumeenia allikad jälle töötama, nüüd aga oleks rikkumine nii põhjalik, et allikaid enam töösse ei saaks. Sellepärast pidavat nad leppima sellega, mida praegu saavad Rumeeniast, ja igasugustest vallutuskavadest loobuma selles raioonis.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 25. detsembril esitas Soome Eestile diplomaatilise noodi, milles protestis NSV Liidu sõjalaevade peatumise vastu Tallinna sadamas, s.t et venelased kasutavad Eesti territoriaalvett sõjategevuseks Soome vastu. Soome teatas, et jätab endale õiguse vastuabinõude rakendamiseks Eesti territoriaalvetes.

26. detsembril lükkas Eesti Välisministeerium protesti tagasi, kinnitades, et NSV Liit ja Soome ei ole sõdivad riigid (NSV Liit ei kuulutanud Soomet rünnates talle sõda). Juba 25. detsembril sõitis Soome allveelaev Vesihiisi Paldiski alla miine panema, asetades merre 19 meremiini. 27. detsembril pommitasid Soome lennukid Vaindloo saart ja kahjustasid tuletorni, mida Nõukogude sõjalaevad navigeerimisel kasutasid.

Seoses Vaindloo pommitamisega esitas Eesti protestinoodi Soomele Eesti territooriumi puutumatuse rikkumise pärast, aga ametlikku vastust sellele ei tulnudki. 11. jaanuaril 1940 sõitis Paldiski lähedal ühe miini otsa Saksa kuunar.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: