Metsa kohta on igal eestlasel oma arvamus, oleme ikkagi metsarahvas. Kes ei saa ennast metsakasvatajate sekka lugeda, on siiski vähem või rohkem kogenud metsa kasutaja. Igaüks teab omast käest, milleks mets hea on, kes käib seenel, kes sörkimas, kes patareisid laadimas. Turismiga on sama lugu, kõik me oleme justkui eksperdid, sest kes meist poleks käinud mõnel reisil?

Metsamajandus ja turismimajandus on kaks olulist majandussektorit, Eesti SKP-st moodustab puidusektor viis protsenti ja turismisektor kaheksa protsenti. Viimasel nädalal on tõusnud esile küsimus – kas metsamajanduse ja turismimajanduse vahel on Eestis vastuolu?

"Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine," avaldas hiljuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehena tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp Äripäevale. "Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi."

Turismiettevõtete valulävi üleraiest tingitud metsaelustiku vaesumise osas on erinev. Vastates ERR-i "Esimeses stuudios" ajakirjaniku küsimusele, et kas ta nõustub EAS-i juhiga, et metsaraie ohustab Eesti turismi, leidis Tallinki juht Paavo Nõgene: "Osaliselt kindlasti." Samas möönas ta, et "selleni, et see (metsade üleraie turismi) nüüd lõplikult ohustama hakkab, on veel tükk maad minna..."

Turismiettevõtted, kes metsale lähemal majandavad, saatsid juba kolme aasta eest riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile avaliku kirja, kus kaebasid, et "tänane Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26 protsenti, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele."

Turismimajandus ei ole alternatiiv metsamajandusele. Ei ole ühtegi põhjust, milleks neid olulisi majandussektoreid vastandada. Mõlemad mahuvad Eesti loodusesse ära, kui toimetada mõistlikult ja majandada metsi jätkusuutlikult. Retsept säästlikuks metsanduseks pole keeruline – esiteks tuleks raiemahud praegusega võrreldes oluliselt väiksemaks tõmmata. See ei tähenda, et tulud kannatama peavad, kui puitu paremini väärindada. Tänased mahud aga on muutunud hävitavaks metsaelustikule ja talumatuks inimsilmale.

Teiseks tuleb kehtestada kevadsuvine raierahu, nn linnurahu. Eesti on Euroopas kolme rahvusvaheliselt tunnustatuima linnuturismimaa seas, märtsist juunini on linnuturismi kõrghooaeg. Lindude elus kõige olulisemal ja õrnemal ajal toimuv pesapuude raie on hävitava mõjuga Eesti kui loodusturismi sihtkoha mainele ja turismimajanduse rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Hooajalisus on loomulik paratamatus nii põllumajanduses, turisminduses kui ka metsanduses, kõigis majandustegevustes, mis on looduse aastaringiga seotud.

Kolmandaks ja turismile kõige kriitilisemaks küsimuseks on kaitsealustes riigimetsades, looduskaitsealadel ja rahvusparkides igasuguse raie lõpetamine. Erametsades on tarbe- ja küttepuidu varumine kaitsealadel mõistlik. Samuti on õigustatud eraomanike ootus turismist tõusvast tulust osa saamisele. Kui minu metsas on näiteks kakkude ja rähnide kodu ja ma jätan selle neile alles, siis iga-aastane sissetulek linnuvaatlejatelt võib ületada ühekordse puidutulu.

Loodust laastava metsanduse pööramisega loodushoidlikuks on väga kiire! Alternatiiviks oleks Eesti turunduse muutmine ausamaks, näiteks "Külastage Eestit kiiresti, enne kui… ".

Igaüks saab kolme punkti kohal ise edasi mõelda. Nagu kurtis üks tuttav Tartu Ülikoolist: "Käisin suvel Saksamaal, kus üks teadlane, kes veel Eestis polnud käinud, ütles, et jajah, ma pean ruttu Eestit külastama, ma olen palju kuulnud, et seal ei ole peatselt enam see, mis ta oli. "Et võib-olla olengi hiljaks jäänud?"