Google plaanib investeerida järgmise kahe aasta jooksul Soome 13 miljardit eurot. Investeeringuga kaasneb 22-aastane elektriostuleping Fortumiga, mille kohaselt ostab Google alates 2030. aastast kuni poole Loviisa tuumajaama võimsusest. Elektri ostulepingu olemasolul jätkab Fortum miljardi euro programmi, pikendades Loviisa kahe reaktori tööiga 2050. aastani ning suurendades nende võimsust.

Üsna selge näide, et kestvalt toimiv energiataristu on majanduse konkurentsivõime oluline alustugi. Tarbija ei investeeri 13 miljardit eurot Soome üksnes odavama elektri pärast, vaid teeb seda eeldusel, et riigi elektrisüsteem tagab kestva varustuskindluse aastakümneteks.

Soome saab pakkuda tarbimiskindlust tuuma-, hüdro- ja tuuleelektrijaamadega, salvestust ning tugevat elektrivõrku. Varustuskindluse tagab tootmisportfellis ca 40 protsendiline tuumaenergia, millega kaetakse aastaringselt püsikoormus.

Google'i investeering suurendab Soome elektritarbimist, nõudluse suurenedes peab suurenema ka pakkumine. Kui tootmisvõimsusi samas tempos ei lisandu, jääb vähem elektrit ekspordiks ning mõju jõuab ka Eesti elektrihinda.

Eesti elektritarbimisest katab import pea 40 protsenti ja seda peaasjalikult just Soomest. Seega ei saa Eesti majanduse elektrivajadust üles ehitada eeldusele, et põhjanaabrite soodsa hinnaga elektri ülejääki jätkub meile pikaks ajaks.

Ka Elering kirjeldab suurte andmekeskuste huvi Eestis, kuid tõdeb, et Eesti elektrisüsteem pole suurtarbija ühendamiseks kohandatud. Elektrivõrgul on füüsilised piirid, põhivõrgu tugialajaamadesse saaks ühendada maksimaalselt 300–400 MW tarbijaid, kuid veelgi suurem piirang on tootmisvõimsuste süvenev puudujääk.

Eleringi värske hinnangu kohaselt vajab Eesti 2035. aasta külmal talvetunnil 2100 MW juhitavat võimsust. Praegusest, ligikaudu 1700 MW-st langeb vananemise tõttu kümne aasta jooksul välja hinnanguliselt 600–700 MW ning isegi akude eeldatavat panust arvestades jääb puudu 700–800 MW. See puudujääk tuleb katta, kuid puudub selgus elektritootmise tehnoloogiate valikus ja ajalises järjekorras.

Põhjamaade eelis

Soome ja Rootsi tööstuse konkurentsivõime üks alus on aastakümnete jooksul rajatud tuuma- ja hüdroressursi elektritootmine, mille kõrvale on hiljem kiiresti kasvanud tuuleenergia. Nimetatud kombinatsioon tagab elektrisüsteemi tasakaalu ja juhitava tootmise olemasoluga usaldusväärse tarnekindluse ning seejuures täita Euroopa Liidu kliimaeesmärke.

Eesti ei saa sama mudelit üks ühele kopeerida, sest meil puudub suuremahulise hüdroenergia looduslik ressurss. Põlevkivijaamade rolli vähenedes peab nendes toodetud juhitava energia põhiosa asendama muu, ilmastikust sõltumatu tootmisega.

Lähikümnendil peame tagama varustuskindluse põlevkivienergeetikaga sõlmides ca kümneks aastaks varustuskindluse tagamise lepingu, sest praeguse praktika kohane üheaastane leping ei võimalda seadmete korrashoidu ega nende tööaja pikendamist.

Peame sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel valima tuleviku elektritootmise struktuuri. Tuul ja päike annavad järjest suurema osa aastasest elektritoodangust, salvestus vähendab tiputoodangu vajadust ja silub hinnakõikumisi ning tarbimise juhtimine aitab tippe vähendada. Kõigi kolme teguri koosmõju määrab süsteemiteenuse optimaalse struktuuri kujundamaks elektri täishinda.

Neile lisaks on vaja püsikoormuse katteks ilmastikust sõltumatut tootmist, mis Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt on tuumaenergia. Elektritarbimise kasv on loomulik protsess, piirangud elektrivõrgu läbilaskevõimsuses ja elektritootmises ei tohi saada takistuseks uutele investeeringule Eesti majandusse/tööstusesse.

Andmekeskused, elektroonika- ja keemiatööstus või elektrifitseeritud logistika- ja küttesüsteemid tarbivad väga palju elektrit, kuid nende loodav lisandväärtus on ühiskonna jõukuse allikas.

Google hindab oma Soome investeeringu mõjuks 3,6 miljardit eurot SKP-sse aastas ja üle 37 000 uue töökoha. Google'i leping Fortumiga Loviisa tootmisvõimsuse kasvatamiseks on positiivne näide tarbija ootustest ja elektrisüsteemi koostööst. Tuumajaam võimaldab suure tarbija lisandumist, mis omakorda annab elektrijaamale pikaajalise rahavoo.

Google'i lepinguga muutub majanduslikult põhjendatuks Loviisa tööea pikendamine ja võimsuse suurendamine. Arendades koostööd Fortum ja Google analüüsivad juba tuuma- ja taastuvenergia ning elektrisüsteemi uute paindlikkuslahenduste väljatöötamise võimalusi.

Veel üks näide Soomest, kus on pikalt arendatud Euroopa uusimat alumiiniumi taaskäitlustehast Arctal Kokkolas planeeritava elektritarbimisega seitse teravatt-tundi aastas. Suur tarbija loob omakorda kindlama turu uutele tootmisinvesteeringutele ning alandab võrgu suurema koormatuse tõttu võrgutariifi.

Eleringi hinnanguline 700-800 megavati juhitava võimsuse puudujääk aastal 2035 ei tohi üks ühele tähendada samas mahus gaaskütusel töötavate uute elektrijaamade ehitamist.

Võimsusmehhanismi käivitamine, hanked ja gaasielektrijaamade ehitamine on mõistlik teostada astmeliselt vastavalt piirkonna julgeolekuolukorrale, kehtivatele keskkonnanõutele ja tehnoloogiate arengule. Mittestabiilses majandus- ja poliitilises olukorras on hädavajalik valmistuda ka võimalikuks kriisiks- elektrisüsteemi "kustumiseks" ja elektrisüsteemi taaskäivitusvõime loomiseks.

Varem palju tähelepanu saanud kuni 900 MW kavandatav kiirkäivitushange on maksimaalne maht, mitte otsus ehitada Eestisse 900 MW uusi gaasijaamu. Koos Meelis Saaliga pakkusime hiljuti välja etapilise lahenduse, mille puhul kasutatakse esmalt ära juba olemasolev Kiisa gaasielektrijaama võimsus, Narva ehitatav 100 MW gaasimootorjaam, osa olemasolevaid koostootmisjaamu ning rajatakse ligikaudu 300 MW uut hajutatud kiirelt taaskäivusvõimsust.

Sama etapiviisiline on ka elektrivõrgu ehitus ja olemasoleva tugevdamine. Selline lähenemine võimaldab järgmise investeerimisotsuse teha siis, kui tegelik vajadus ja tuumaenergia ajakava on selgunud.

Täismahus gaasijaamade ehitamine suurendab elektri lõpphinda, suleb turu teistele tehnoloogiatele ning sisaldab gaasitarnete logistikariske. Pikaajaliste tarnelepingute riske ei tohi tarbija maandada, koormates teda süsteemiteenuste kasvavate kohustuslike maksetega.

Kui Eesti seob lepinguliselt lähitulevikus 800–900 MW uut gaasil põhinevat elektritootmist, täidab see suure osa tulevasest juhitava tootmise turust juba enne tuumajaama investeerimisotsust. Astmeline arendamine jätab 2030. aastate valikud avatuks, tururuumi põlevkivi ja biomassi põletustehnoloogiatele, sagedusreserviks vajaliku koguse gaasijaamade lisandumiseks ning tuumaenergeetikale.

Halvim lahendus oleks tekitada olukord, kus kiirete lahenduste rahastamine ja pikaajalised lepingud võtavad ära majandusliku ruumi strateegiliselt vajalikult tootmiselt. Gaasijaama ehitamise teeb hetkel atraktiivseks madal kapitalikulu ja kiire ehitustsükkel, kuid elektri hind jääb aastakümneteks sõltuvaks gaasi maailmaturuhinnast.

Tuumajaamal on määrav kapitalikulu, raha hind. Kütuse osakaal tootmiskulus on väike ning seda varuvad tuumajaamad mitmeks aastaks ette. Tulevikus põlevkivienergeetika võimalik asendaja saab olla tuumaenergeetika.

Ka tuule- ja päikeseelektrijaamadel on oma koht elektrisüsteemis. Taastuvenergia toetuseks on Eesti aastaid kasutanud vähempakkumisi, toetusskeeme, võrguarendust ja muid meetmeid, et tagada investeeringud. Selle tulemusena on tuule- ja päikeseenergial tugev arendusportfell ja ajaline edumaa. Teistelegi tootmistehnoloogiatele tuleb samamoodi luua tingimused, milles investeerimisotsus on võimalik.

Tuumaenergia ja tuuleenergia

Soome elektritootmise struktuur tõestab, et tuumaenergia ja kasvav tuuleelektrijaamade toodang mahuvad samasse süsteemi väga hästi. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku seisukohast on mõistlik mitmekesine elektritootmise struktuur, erinevate tootmistehnoloogiate kasutamine.

Tuumajaama rajamise kaalutletud otsused tuleb teha praegu ja kõige olulisem on tuumajaama majandusmudeli väljatöötamine. Elering pingutab võimsusmehhanismi loomisel, tuumajaam võiks põhimõtteliselt kavandatavas võimsusmehhanismis osaleda, kuid 10–15 aasta pikkune toetusperiood ei vasta sellise projekti investeerimisloogikale. Tuumajaam vajaks tõenäoliselt eraldi riigiabi lahendust, mis annaks 20–30 aastaks piisava tulukindluse. Elering soovitab alustada sellise riigiabi võimaluse ettevalmistamist juba praegu.

Tuumajaama konkurentsivõimet ei saa hinnata üldises loogikas, mis on kujundatud lühema ehitusaja ja teistsuguse kapitalistruktuuriga elektrijaamade jaoks. Kui riik peab igal juhul looma mehhanismi, millega turule tuua puuduvad juhitavad võimsused, tuleb luua eeldused tuumaenergeetika turule tulekuks.

Õiguslik alus on selleks olemas. Tuumaenergia ja -ohutuse seadus on vastu võetud ning regulaator alustab tööd 1. jaanuaril 2027. Riigi eriplaneering on algatatud. Järgmine etapp on investeerimiskeskkonna loomine, menetluste ajakava, kapitali hinna vähendamine ja pikaajalise elektrimüügi või riigiabi mudel.

Järgmine "13 miljardit eurot" läheb sinna, kus  elektri kestev tarnekindlus on usutav ja hind konkurentsivõimeline.

Google'i investeeringu kõige olulisem õppetund Eestile ei ole üks konkreetne Google'i investeering, vaid Soome riigi loodud investeerimiskeskkond, mille vundamendiks on kestev ja pikaks ajaks ette prognoositav elektrivarustus. Elering tunnetab samal ajal Eestis suurte andmekeskuste huvi ning tunnistab, et nii võrgu kui ka tootmisvõimsuse piirid muutuvad praktiliseks takistuseks.

Meil tuleb seega samaaegselt lahendada kolm ülesannet: tagada energiajulgeolek ja hoida varustuskindluse taset, kindlustada konkurentsivõimeline elektri koguhind lõpptarbijale ning järgida keskkonnanõudeid. Selle eelduseks on sisemaine elektritootmine, seega tuumaenergeetika kasutuselevõtt.