"Üldises plaanis on ühisvõlal terve hulk riske. See oleneb väga palju nendest detailidest, kuidas see ikkagi üles ehitatakse. Ja praeguse info kohaselt on seal veel palju segaseid punkte," ütles Kallas ERR-ile.

"Ühest küljest ei ole õige, et juba enne seda kriisi majanduslikult vastutustundetumalt käitunud riigid soovivad oma võlgu vastutustundlikumate kaela veeretada. Aga teisest küljest globaalses maailmas on meie huvi, et Euroopa oleks tugev, et eurotsoon oleks tugev ja et me ei laguneks," lausus Kallas.

"Oluline on, et abivajavate riikide vastutus siiski siiski säiliks," rõhutas Kallas.

Ühiste maksude kehtestamise osas on Reformierakond Kallase sõnul skeptiline.

Kallas rääkis, et Euroopa tugevana hoidmisel on oma hind, aga sellegi poolest tuleks veel põhjalikult tutvuda paketi detailidega.

Kallase sõnul peaks see pakett tulema riigikogu suurde saali arutlusele, nii nagu ESM-i arutati ning riigikogu peaks andma sellele ka mandaadi.

Kallas rääkis, et Reformierakond soovib oma seisukoha paika panna järgmisel nädalal toimuval fraktsiooni koosolekul.

"Praeguse info põhjal, mida me teame välismaistest allikatest selle paketi kohta, siis seda ju hakatakse alles arutama. 19. juunil toimub siis ülemkogu esimest korda silmast silma üle pika aja. Me praegu ju ei tea, millisena see pakett meile lauale jõuab," lausus Kallas.

"See Euroopa Komisjoni ettepanek, aga seal on vaja ka Euroopa Nõukogu nõusolekut, Euroopa Parlamendi seisukohta ja olles olnud selles süsteemis, siis ma tean, et need paketid võivad selle käigus siiski väga palju muutuda, ehk siis lõplikku seisukohta esialgsele paketile andes võib see osutuda hoopis teistsuguseks. Kui ta tuleb meile arutlusele riigikokku, siis me selle seisukoha väga selgelt ka kujundame," lisas Kallas.

Sotsid pigem toetavad ühislaenu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et sotsid pigem toetavad ühislaenu.

"Kui printsiibis tehakse seda, mida me oleme siiamaani arvanud, et meie jaoks on oluline ja kasulik ja mis on põhimõtteliselt tugevam ja paremini hakkama saav Euroopa, muuhulgas ka kriiside suhtes palju paremini ettevalmistatud Euroopa, siis sellele vastu sõdida oleks ju nonsenss," ütles Saar.

"Eesti jaoks tundub seal praegu väga palju positiivseid asju. Esiteks see, et kui rahastu suureneb, siis meil on sealt ka rohkem rohkem saada," sõnas Saar.

"Teiseks hoitakse jätkuvalt rõhku arengu peal ja vaadatakse seda, et see soodustaks rohemajandust ja soodustaks õiglast üle üleminekut. Eestil on sealt võimalik näiteks oma Ida-Virumaa õiglase ülemineku jaoks saada neli korda rohkem raha kui varem oli planeeritud ja üle poole miljardi selle jaoks, et Ida-Virumaal põlevkivitööstuse hääbumisega kaasnevaid probleeme lahendada," rääkis Saar. Samuti soodustab Saare sõnul pakett digipöördega edasi minemist.

Rääkides kohustuste võtmisest vahendas Saar Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit. "Ta on öelnud, et tema ettepanek on rääkida ühekordsest kokkuleppest, et see ei muuda mingeid aluspõhimõtteid pikemaks ajaks, mis on isegi ka selle skeptilise või kasina neliku poolt toonud positiivse tagasiside," lausus Saar.

Ka Indrek Saare sõnul piisab ühislaenu paketile riigikogu mandaadist.

Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.

Eesti valitsuses puudub ühisvõla osas ühte seisukoht. Peaminister Jüri Ratas (KE) on öelnud, et see on samm õiges suunas. Tema koalitsioonipartnerid EKRE juht Mart Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on ühisvõlale vastu.