Euroopa Komisjon plaanib 750 miljardi eurose investeerimisprogrammi käivitada nii, et valitsused ei peaks suurendama sissemakseid ühiskassasse. Raha tuleks uutest üleeuroopalistest maksudest.

Kolmapäeval esitatud idee näeb ette süsinikukaubanduse laiendamist ja süsinikulekkemaksu, plastiku- ja digimaksu ning uut maksu suurkorporatsioonidele, kes lõikavad kasu Euroopa Liidu ühtsest turust.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter ei näe Brüsselile maksukogumiseks volituste andmises probleemi.

"Euroopa Liit kogub ka tollimakse, lepinguga on see kokkulepitud ja liikmesriigid võivad selle õiguse anda koguda ka digitaalmakse. Selles ei ole sellist põhiseaduse probleemi, et see on Eesti ainuõigus," ütles Ginter.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd aga märkis, et riigikogus seisavad arutelud alles ees. "Ilma parlamendita ei saa siin mingit uut maksu kehtestada," ütles Sõerd.

Komisjoni maksuplaan on ambitsioonikas, aga hägune, leidis Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Karsten Staehr.

"Nende maksude probleem on selles, et mitte ühtki neist ei ole lihtne rakendada. Näiteks CO2 impordimaks. Milline on Hiinast imporditud mänguasjade CO2 sisaldus? Või USA-st imporditud tarkvara CO2 sisaldus? Väga palju loovaid ideid, aga nende teostatavus on küsitav," lausus Staehr.

Brüssel loodab üleeuroopaliste maksudega koguda 40 miljardit eurot aastas. Näiteks süsinikulekke maksustamisest saadava tulu prognoosi hinnatud vahemikku viis kuni 14 miljardit eurot aastas.

Staehri sõnul on see maksuprognoos väga ebaselge. "Tuluprognoosid paistavad väga optimistlikud. Isegi kui see poliitiliselt läbi läheb, on keeruline saada kokku see tulu, mida komisjon loodab," märkis ta.