"Ma ei usu, et selline mudel läbi läheb," ütles Kulmuni rahvusringhäälingu Yle saates "A-stuudio". "Koronaviirus ei ole kellegi süü, aga on oluline, et kriisi varjus ei tehtaks Euroopa Liidus mittelegitiimseid muutusi," lisas ta.

Kulmuni rõhutas siiski, et Soome valitsus ei ole veel ettepaneku suhtes oma seisukohta kujundanud. Valitsus peaks seda tegema uuel nädalal, lisas ta.

Keskerakondlasest rahandusminister möönis, et koalitsioonivalitsuse eri osapoolte arvamused Euroopa Komisjoni plaani suhtes võivad erineda.

Kulmuni rõhutas, et uue abifondi moodustamisega ei tohiks kaduda liikmesriikide vastutus oma majanduspoliitikat ise kujundada. "Meie jaoks on tähtis, et reeglid oleksid paigas ja nendest peetakse kinni. Fakt, et me oleme nüüd sellises olukorras, tähendab, et neid reegleid ei ole alati igal pool järgitud," lisas ta.

Ekspert: rahastu tähendaks liikumist föderaliseerumise suunas

Samas saates esinenud Euroopa õiguse professor Päivi Leino-Sandberg ütles, et algatus võib tähendada Euroopa Liidu liikumist föderaliseerumise suunas ning märkis, et paketi vastuvõtmist võib raskendada Soome põhiseadus.

"Soome põhiseaduse kohaselt on valitsusel kohustus tagada kodanikele teatavad majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Küsimus on selles, kas siis, kui vastutus hakkab kogunema EL-i tasandile, ka neid kohustusi saab täita?" küsis ta.

Samuti jääks Euroopa Liidu ühiselt võetud võlg üles mitmekümneks aastaks ning seda oleks ka üsna lihtne suurendada. Seetõttu võib olla väga keeruline kindlaks teha, milline on Soome vastutus, tõdes Leino-Sandberg.

Professor pani küsimärgi alla ka EL-i struktuuride võimaliku muutmise. "Siin tehTaks üsna suur hüpe föderaliseerumise suunas. Meil on praegu kokkulepped, mille kohaselt ei rahastata EL-i tegevust laenu arvel. Seda muuDetaks praegu üsna kergel ja kiirel moel," rääkis professor ja lisas, et Euroopa Komisjon ei selgitanud ega õigustanud seda aspekti kolmapäeval oma plaani esitades üldse.

"Üldiselt on föderatsioonidel õigus võtta ühiselt laenu, EL-il seda ei ole. Samuti on föderatsioonides tihedalt integreeritud poliitiline süsteem, mis toetab föderatsiooni toimimist ja lubab demokraatlikku otsustamist. Euroopa Liidus seda ei ole," selgitas professor. "Idee liikuda föderaliseerumise suunas ühise laenuvõtmise kaudu on üsna hirmutav," lisas Leino-Sandberg.

Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Euroopa Liit hakkaks laenu tagasi maksma alates 2028. aastast 30 aasta jooksul, rahastades seda uute EL-i tasemele kehtestatud maksude või riikide suurema panusega ühiseelarvesse.