Majanduse taaskäivitamise fondi kolmapäevasele ettepanekule järgnes neljapäeval Brüsselis programmide tutvustamine, mida sellest rahastada kavatsetakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suurim hulk raha jõuaks riikideni läbi investeeringute meetme, mille keskmes on rohe- ja digipööre, olgu selleks hoonete renoveerimine või elektriautode laadimispunktide rajamine või 5G tehnoloogia arendus. Selleks tuleb esitada investeeringute plaan ja arvestada ühtlasi komisjoni majandus- ja eelarvepoliitika soovitusi.

"Eesmärkide täitmine nii reformide kui ka investeerimisprojektide osas on tähtis, sest see on just see, mida sellest meetmest rahastatakse," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Just selged tingimused võivad ühislaenu vastaste jaoks kujuneda keskseks küsimuseks toetuste mahu kõrval. Praegusel ettepanekul on analüütikute hinnangul lootust kokkuleppe aluseks saada.

"See on väga selgelt ajutine ja piiritletud kindlate reformide ning investeeringutega. See on väga oluline neile riikidele, kes ei tahtnud ühisvõlga. See võib tuua nende nõusoleku. Samas on selle paketi maht ikkagi arvestatav," kommenteeris mõttekoja EPC analüütik Marta Pilati.

Mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas ütles, et toetuste maht võiks isegi suurem olla ja ühisvõla võtmine on põhjendatud.

"Ma arvan, et ühistes huvides on vältida lõhede süvenemist nõrgemas finantsseisus riikidega, kuigi, jah, need riigid oleksid pidanud varem ajama palju vastutustundlikumat eelarvepoliitikat. Aga me ei peaks praegu vaatama minevikku. Me seisame silmitsi erakordse välise šokiga ja me peame vaatama tulevikku," rääkis Darvas.

Tasapisi selgemaks saavad arvud näitavad, et kuigi suurimad toetused kavandatavast fondist läheksid komisjoni ettepaneku kohaselt Itaaliasse ja Hispaaniasse, siis on kasusaajad vaesemad riigid üle Euroopa. Eesti osa toetustest oleks 1,85 miljardit eurot, pluss 400 miljonit Rail Balticule, meie tagasimakse kohustus jääks suurusjärku miljard eurot.

Euroopa Komisjon on välja pakkunud tagasimakseks hoopis uued maksud, sellised ideed pole seni riikidele meeltmööda olnud.