Eesti analüüsib EL-i taaskäivitamise kava mõjusid
Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidu taaskäivitamise kava kohta analüüsib riigikantselei kava mõjusid, muu hulgas ka selle vastavust Euroopa Liidu aluslepingutele.
Riigikantseleist öeldi ERR-ile, et Euroopa Liidu taaskäivitamise kava nõuab sellega kaasnevate mõjude analüüsi.
"Kõigi valitsusele esitatavate eelnõude ja seisukohtade seletuskirjade juures peab olema ka kaasnevate mõjude analüüs, sealhulgas ka juriidilisest aspektist. Nii ka Euroopa Komisjoni poolt esitatud EL-i taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise eelarve ettepaneku puhul," selgitas riigikantselei.
"Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise eelarve ettepaneku kohta valmistab ette riigikantselei koostöös ministeeriumitega. Eesti seisukohtade kujundamisel hinnatakse ka õiguslikke küsimusi, muu hulgas ettepaneku vastavust Euroopa Liidu aluslepingutele."
Valitsusel on plaanis arutada oma seisukohti taaskäivitamise kavale neljapäeval.
Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.
Eesti valitsuses puudub ühisvõla osas ühte seisukoht. Peaminister Jüri Ratas (KE) on öelnud, et see on samm õiges suunas. Tema koalitsioonipartnerid EKRE juht Mart Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on ühisvõlale vastu.
Toimetaja: Merili Nael