Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Lõviosa lisandunud rahast läheks riikidele uue programmi ehk majanduse taaskäivitamise ja vastupanuvõime tugevdamise rahastu kaudu. See on mõeldud investeeringuteks eelkõige rohe- ja digipöördesse ning majanduse vastupanuvõime suurendamiseks. Eesti saaks lisandunud rahast toetustena 1,85 miljardit eurot ja võimalike laenudena 1,44 miljardit eurot. Eriliste tulu lisandumise kohtadena nimetas Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson Rail Balticut ja õiglase ülemineku fondi Ida-Virumaa reformide toetamiseks.

Eesti poliitikute hinnangul tuleb arvestada seejuures riigi huvidega. "Me peame lähtuma oma huvidest, nägema loomulikult suurt tervikut, sest Eesti ei ole üksik isoleeritud saar Euroopas, vaid me oleme üks tervik ja ka meie majandus sõltub väga palju Euroopa üldisest majanduse kulgemisest ja meie naabritest, kellega meil on tihe kaubavahetus," ütles Isamaa esimehe Helir-Valdor Seeder.

Endise rahandusministri Jürgen Ligi (RE) sõnul on ta ise olnud põhimõtteliselt ühise võla vastane, aga iga uus ettepanek tuleb tema hinnangul uuesti läbi võtta. "See ei ole lihtsalt eelarvedistsipliin. Eelarvedistsipliini püütakse ka kindlasti sinna sisse peita. Praegu on ikkagi tegu selliste suurte kannatajatega meditsiinilisel põhjusel ja see empaatia määr peab olema teistsugune," sõnas Ligi.

Eesti Euroopa Parlamendi liikmed ootavad samuti uue ettepaneku täpsemaid detaile.

Isamaa eurosaadiku Riho Terrase sõnul on Komisjon näidanud soovi viia Euroopat edasi. "Kindlasti see väga oluline arutelu tuleb siin majas ja tuleb komisjoni nõukogu vahel üsna intensiivne," sõnas ta.

Endine peaminister Andrus Ansip (RE) peab abipaketti õigeks. "See nüüd erilisest Euroopa Liidu solidaarsusest küll ei kõnele, kui ebavõrdsus aina suureneb. Seetõttu ma pean seda abipaketti või neid pakette õigeks, aga küsimus on muidugi detailides," sõnas ta.

Europa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) sõnul looks ühislaen pretsendendi majanduspoliitika integreeriumiseks. "Siiamaani ei ole võetud ühiselt laenu Euroopa Liidus, ei ole seatud ühiselt kohustusi, ja põhimõtteliselt see loob pretsetendi, kus tekib eeldus ühisema maksupoliitika, majanduspoliitika integreerumiseks, milleks minu hinnangul ei ole mittemingisugust õiguslikku alust, ega mandaati," märkis ta.

Eurosaadik Marina Kaljurand (SDE) märkis, et Euroopa Liidus maksustamine on ja jääb liikmesriikide pädevuseks, aga mõnel juhul võiks kaaluda üleeuroopaliste maksude sisseseadmist. "Me täna näeme, kuidas suured digiettevõtted peidavad ennast riikides, kus maksusüsteem on liiga segane või lubab liiga palju erandeid," sõnas ta. Kaljurand märkis, et toetab seejuures näiteks üleeuroopalist digimaksu.