Karl Soonpää päevik 17. juunil 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 17. juunil 1940 oma päevikusse:

17. juunil. Lehtedes on TASS-i teade, kus tuuakse ära Vene noot Lätile. Viimast süüdistatakse pakti vastaselt sõjalise liidu edasipidamises Eestiga ja selle laiendamises Leedu peale. Samuti laiendamise katses Soome peale. Nõutakse Vene vägede sisselaskmist Lätisse, Läti valitsuse lahkumist ja selle asendamist niisugusega, kes pakti peaks. Lõpuks öeldakse, et ka Eestile on esitatud analoogiline noot ja Eesti valitsus on selle vastu võtnud ja ametist lahkunud.

Kell 17 on V. V. koosolek. Selgub, et maavägi talitab korrektilt – nõuab ainult enesele ruume, aga ei sea nõudmisi, kuskohas ja missugused just need peavad olema.

Teisiti on aga mereväega. Admir. Kutšerov on annud [sõjaministri abile kindralmajor August] Traksmaale kirja, kus nõut. 48 tunni jooksul Vene mereväe tarveteks otseselt ära määratud ruume nimekirja järele, kus esikohal Pagari tän. nr. 1, edasi Peetri tehased (raudteede talitus), prefektuur, veeteede valitsus, tollipeavalitsus, ohvitseride kasiino j.n.e. Ruume nõuab ühes mööblitega – ka Politseiaia moodsaid kortereid. Vene vägesid on hulgaliselt Tallinna liikunud. Nad on ära tulnud saartelt, Haapsalust ja Paldiskist.

Liikumine on sündinud lahingkorras piilurite ja avangardidega. Meie rahvas on olnud igal pool rahulik. Paldiski maanteel on venelased mänginud harmoonikaid ja naerdes viipanud rahvale, kuid kõik on jätnud reageerimata.

Õhtul kell 22 uuesti valitsus koos. Aru annab kindral Laidoner oma Narva-sõidust, kus ta kohtas kindral Meretskovi. Kokkuleppe tekst olnud sellel kaasas Moskvast ja vaidluse jooksul kella 10–16-ni pole Laidoner selles saanud sõnagi muuta ega parandada. Venelased toovad uut väge sisse 2 korpust – 5 diviisi – koos 200 tankiga. Uusi lennukeid ei tooda.

Väed paigutatakse pea kõigisse Eesti linnadesse. [Tekstist on kustutatud täpsemad asukohad.] Tankide väeosa – Kuigatsi–Puka. Kaitseliidult relvad ära võtta. Laidoner: kas võib siis Kaitseliit kuidagi kardetav olla Vene soomusautode ja tankidele. Meretskov: seda muidugi mitte, aga Vene sõdur ei saa aru, kuidas võib Eesti talupojal sõjapüss käes olla, Vene omal aga mitte.

Sidepidamise kindlustamiseks säetakse Vene esindajad tähtsamatesse telefonikeskjaamadesse ja komendandid raudteede sõlmjaamadesse. Vene väed tahavad ka õigust otseselt osta meie talupojalt sõjaväele produkte.

Mis oleks Vene siht: kas sovjetiseerida Baltikum või aegsasti võtta kaitsepositsioonid hädaohu vastu läänest? Kuna esimeseks otstarbeks poleks tarvis olnud nii suuri vägesid ja viimaste paigutamine frondiga lõunasse, võiks kalduda viimase arvamise poole. Kuna Prantsusmaa on pöördunud rahupalvega Saksa poole ja selle toimetulekul võiksid vabaneda Saksa diviisid, siis seda rohkem.

Tõenäoliselt aga tahetakse tabada mõlemaid sihte korraga. Saab teatavaks, et adm. Kutšerov on põhjendanud oma ruumidenõudmise ulatust sellega, et Tallinnasse kavatsetakse tuua Baltimere laevastiku staap. – Egas ometi võõrasse riiki?!


Ajaloolane Küllo Arjakas: Umbes 90 000 punaarmeelast alustasid Eesti piiri ületamist 17. juunil kell 4.00 (Eesti aja järgi). Punaarmee uute asukohtade täpsustamiseks sõitis Narva kindral Johan Laidoner, kellele Leningradi sõjaväeringkonna ülem Kirill Meretskov dikteeris uute baasivägede asukohad ja muud tingimused (nn Narva diktaat). Suured raudtee-, telegraafi- ja telefonijaamad tuli anda Nõukogude väejuhatuse kontrolli alla, tsiviilelanikkonnalt (Kaitseliidult) tuli aga 48 tunniga relvad ära korjata.

Samuti pidi Eesti takistamatult eraldama Nõukogude väejuhatusele sobivad maatükid lennuväljadeks ja maandumisplatsideks, võimaldama Nõukogude vägede garnisonidele elektrienergia jms.

Eesti lennuvägi pidi hoiduma lendudest riigi kohal 14 päeva jooksul pärast kokkuleppe allakirjutamist. Kell 15 kirjutas kindral Laidoner nn Narva diktaadi tingimustele alla. Juba 17. juuni keskpäevaks hõivasid hommikupoolel Paldiskist ja Kloogalt väljunud baasiväeüksused Tallinna, samuti sisenes punavägi merekindlustesse ja seadis sõjaliste objektide juures sisse relvastatud valve.

17. juunil toimus kaks valitsuse istungit: esimesel arutati uute Nõukogude vägede üksuste majutamist ja sisepoliitilist olukorda ning otsustati kompenseerida kulud isikutele, kes on sunnitud Punaarmee majutamise tõttu oma elukohta muutma; teisel istungil kuulati kindral Laidoneri ettekannet Narvas sõlmitud sõjalise kokkuleppe kohta ning arutati jooksvaid küsimusi.

Ajaleht Uus Eesti teatas 17. juunil napisõnaliselt, et NSV Liidu valitsus esitas Eesti valitsusele nõudmisi, mille sihiks on kahe riigi vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti täitmise kindlustamine.

Nõukogude mereväegrupi ülem Stepan Kutšerov saatis kirja sõjaministri abile kindralmajor Traksmaale, nõudes 19. juuni keskööks Balti laevastiku majutamiseks ühtekokku 40 hoone üleandmist "koos kogu sisustuse, mööbli, elektrivalgustuse ja muuga", sh Sõjaministeeriumi hoone, Sõjamerejõudude staabi hoone, Veeteede talitus, sõjatööstusettevõte Arsenal koos töökodadega, laevaremonditehas koos kahe dokiga, mitu lukshotelli, Sõjakohtu hoone, Politseiprefekti hoone ning suur hulk numbriliselt üles loetud maju Pärnu maanteel, Raua tänaval, Kreutzwaldi tänaval, Gonsiori tänaval, Narva maanteel ja Pirital. Samas kirjas nõudis Kutšerov veel vesilennukite aerodroomi, kütusetsisterne, Kauba- ja Sõjasadamat koos ladude ja verfidega ning lisaks "20 suvilat Pirital ja Nõmmel".


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: