Kui riigikogu esmaspäeval kokku tuli, oli poliitilisel elul juba hoog sees. Tavaliselt aga on riigikogu avaistung see hetk, kus parteid hakkavad ennast tõsisemalt ritta sättima.

"Eks ta meil üsna turbulentne ole ja on näha, et nii koalitsioon kui ka opositsioon valmistuvad valimisteks ja kasutavad lisaks oma reklaamloosungite testimisele erinevaid jõuvõtteid üksteise peal," sõnas politoloog Mari-Liis Jakobson.

Riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui pool aastat. Endine poliitik Kadri Simson ütles, et varasematel kordadel on valimiskampaania jaanuaris.

"Seekord, kuna valitsuse populaarsus on nii madal ja opositsioon tunneb ennast palju enam toetatuna on see kampaania erakordselt pikk," lausus Simson.

Augusti lõpus leidsid parlamendierakonnad aga ühise meele ja valisid 71 häälega presidendiks Ülle Madise. Simson, kellel pikk poliitikukarjäär selja taga arvab, et saavutatud üksmeel võiks parteidel ka edaspidi jätkuda, vähemalt selle sügise jooksul.

"Elegantne kokkulepe 4 erakonna vahel ilmselt annab ka tooni ülejäänud sügisele, et Eestis on erakondi, kes ilma isikliku kasu saamata on valmis keerulistes küsimustes koostööd tegema ja koostöövõime on ilmselt kõige suurem defitsiit tänases Eesti poliitikas," sõnas Simson.

Politolooog Tõnis Saarts aga Simsoni arvamust ei jaga ja ütles, et üksmeel oli seotud konkreetse hetkega, kus oli tugev kandidaat ja teised stsenaariumid ehk valimiskokku minek ei oleks parteidele plusspunkte toonud.

"Võimalikud oponendid ei suutnud end otsustaval hetkel mobiliseerida. Isamaa tegi omad pragmaatilised valikud, mis tegelikult määras selle, et riigikogus esimeses voorus sai president valitud," ütles Saarts.

Uute ministritega jätkab Reformierakond. Saartsi sõnul jätab luhtunud mürsuhange Reformierakonnale nii või teisiti jälje, sest kaitseministeeriumiga seotud skandaal mõrandas usku erakonna olulisemasse pädevusvaldkonda.

"See, et nad valisid just uueks kaitseministriks Martin Heremi, oli suhtekorralduslikult väga hea käik näitamaks, et jah, oli probleeme, aga me tõime ühe Eesti tippspetsialisti probleeme lahendama. Kui midagi peaks veel välja tulema, kui Herem hakkab selle valdkonnaga tõsisemalt tegelema, siis see võib Reformierakonna usaldusväärsust veelgi murendada. Sellisel juhul võib see olla erakonnale päris katastroofiliste tagajärgedega," lausus Saarts.

Simson ütles, et tema arvates on Reformierakond poliittehnoloogiliselt üks kogenenumaid erakondi. Simson lisas, et näo uuendamine valimiste eel on neile varasemalt edu toonud, kuid siis on vahetatud pigem võimu liitlast.

"Lükkad sotsid välja, võtad Isamaa asemele. Mõnel teisel aastal lükkad Isamaa välja, võtad sotsid asemele ja olekski nagu uus valitsus. Seekord neil see asi ei õnnestunud - keegi ei olnudki valmis lahkunud sotsidest tühja kohta täitma tulema. Nüüd siis tehakse seda uuenemist sellises mikrotasandis," sõnas Simson.

Erakorralistest valimistest ja umbusaldusest peaministrile on opositsioon rääkinud pikemat aega.

"Kindlasti opositsiooni huvi on kiiresti see olukord ära lõpetada, kus Reformierakond omab nii dominantset positsiooni ja on arusaadav, et siis räägitakse erakorralistest valimistest. Tehniliselt jällegi on see väga vähe tõenäoline, et praegune valitsus sellisel kujul kukuks või et Reformierakonda valitsuses poleks. Minu jaoks oleks seda keeruline mõelda," ütles Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson.

Umbusaldus läheks läbi, kui selle poolt oleks opositsioon ühiselt. Sotsiaaldemokraadid ei toeta umbusaldamist seni, kuni pole selge, milline tuleb uus toimiv valitsus. Seda on aga keeruline kokku panna, sest sotsid EKRE-ga koostööd ei tee ja uude valitsusse ei lähe. Akna-alused ehk fraktsioonitud saadikud - või vähemalt osa neist - ei ole samuti umbusalduse kindlad toetajad.

"Nad suurepäraselt teavad, et see tõenäoliselt ei realiseeru ja seetõttu pigem üritati oma valijatele anda signaal, et tehakse maksimum, et tänane ebapopulaarne valitsus maha võtta ja asendada parema alternatiiviga. Tegu oli mobiliseeriva ja rahustava signaali andmisega , et me tegeleme teie murede ja ootustega," sõnas Saarts.

Simson aga arvab, et umbusaldusavaldus siiski esitatakse ka juhul, kui see läbi ei lähe, et näidata valitsuse nõrkust ja peaministri üksindust. Jakobson ütles, et opositsiooni käitumist võib tõlgendada veel ühe nurga alt.

"Praegu meil on opositsioon üsna mitmekesine. Kindlasti nad kõikides küsimustes üksmeelt ei leia ja võib-olla praegu on ka see hetk, kus ka natukene testitakse, et kellega on potentsiaalselt võimalik teha koostööd pärast valimisi ja kellega mitte," lausus Jakobson.

Jakobsoni sõnul võivad lähenevad valimised muuta poliitilise olukorra järjest teravamaks.

"Võib peaaegu mürki võtta, et midagi kindlasti juhtub. Valimiskampaania ajal kindlasti otsitakse neid viise, kuidas avalikkuse tähelepanu saada ja seda ka hoida," sõnas Jakobson.

Simsoni hinnangul on seekord poliitikud valimiste eel oma väljaütlemistes vaoshoitumad kui varem.

"Valimistulemused ei ole otseselt blokkidena ette ennustatavad. Ja mitmed erakonnad tahaksid lahti hoida võimalust mitme erineva erakonnaga koostööd teha. Ja seetõttu ei minda sellisesse vana kooli vastandusse, kus enne valimis sillad põletatakse ja välistatakse partnereid," ütles Simson.

Valimiste põhiküsimus võiks politoloogide ja poliitikavaatlejate sõnul olla majanduslik olukord ning hakkamasaamine.

"Inimestele on viimaste küsitluste kohaselt läinud endiselt korda majandus- ja toimetulekuteemad, Need on paljuski olnud ka igikestvad teemad," sõnas Jakobson.

"Need teemad saavad olema üldiselt majanduse ümber ja ikka valija emotsioon tuleb enne valimist üles kütta, et ta läheks valima ja tunneks, et teeb õige otsuse ning siis tuleb neid vastandusemise teemasid ka päris palju," lausus Johanson.